Vastlapäeva traditsioonidest


Eesti Pagar
Foto: Andres Putting

Teeme endile hea aasta ehk "lähme liugu laskemaie..."

Aasta pikimad pühad - jõulud - on seljataha jäänud ja päevad taas täis argiseid askeldusi. Praegu elab suur osa meist linnades, kuid veel saja aasta eest toimetati enamasti koduses taluringis. Meeste päevi täitsid metsa- ja veotööd, naiste aeg kulus ketramisele ja kangakudumisele.

Kogu talvise perioodi tööde raskuspunkt oligi rohkem naiste kanda, sest ka linatöötlemisest lasus suur osa nende õlgadel. Küllap just sellepärast kannavad mitmed kevadtalvised tähtpäevad naistepühade jooni. Eks olnud ju neil üksluise töö vahele väheke hingetõmbamist vaja! Mitmed vanad pühad aitavad nüüdki veel pikka kevadeootust rõõmsama meelega täita ja pakuvad meeleolukat vaheldust kogu perele.

Paljud talvised tähtpäevad on vähetuntud, päris unustusehõlma vajumast takistab neid jätkuv äramärkimine kalendrites. Tasub meeles pidada, et tõnisepäev (17. jaanuar) on talve poolitaja (mis oli tähtis eeskätt toidu- ja söödavarude arvestamisel) või et küünlapäev (2. veebruar) on sobiv aeg rendi- või teenistuslepingute sõlmimiseks. Naiste komme küünlapäeval ja paastumaarjapäeval (25. märts) punast veini või muud jooki (nn naistepuna) juua toovat tervist ja puna palgele kogu aastaks.

Vastlapäev - talve ärasaatmise püha

Üks kevadtalvine tähtpäev, mis tolmust puhtaks kloppimist kindlasti ei vaja, on vastlapäev. Oma lõbusa loomu ja suisa sportliku sisu tõttu on see ka kõige umbsemad ajad edukalt üle elanud. Vastlapäeval pole kindlaksmääratud kuupäeva - kindel reegel on see, et vastlapäev nõuab noort kuud ja teisipäevast päeva. Seda arvestatakse ülestõusmispühadest, mis on alati esimesel täiskuujärgsel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Sealt loetakse tagasi 47 päeva.

Seotud lood:

Eesti vastlaliug ja lõbusad simmanid, kuulsad sambapeod Rios ning karnevalid Lääne-Euroopa linnades on kõik omavahel olemuslikult seotud - see on talve ärasaatmise püha, kuid samas ka enese väljaelamise viis ja pidutsemine enne suure paastu algust.

Vastlate nimetus ongi seotud kirikukalendris märgitud paastuajaga (saksa keelest Fasten - paast), mis eelneb ülestõusmispühadele. Samas on meil endil toredaid rahvapäraseid nimetusi nagu lihaheide ja liugupäev, mis annavad otseselt edasi selle tähtpäeva sisu.

Olgugi et liha kõrvaleheitmist ja paastumist nõudis kirik, kadus liha toidulaualt ka seetõttu, et selle varud said talurahval kevadtalvel lihtsalt otsa. Sügisel liha tünni soolates asetati kõige põhja seajalad, mis on traditsiooniline vastlapäeva roog. Kui need söödud, tuli edaspidi ilma läbi ajada.

Seajala jõulud

Vastlad ja seajalad on nii tihedalt seotud, et vastlapäeva on kohati ka seajala jõuludeks nimetatud. Seajalad keedeti tavaliselt oa- või hernesupi sees, mis kuulub samuti selle tähtpäeva juurde. Peaasi et toit oli rammus ja rasvane.

Püsinud on vastlakuklite tava, nüüd on neist saanud vahukoorega täidetud maius. Seajala kontidest tehti lastele vurre.

Kontidega oli võimalik ka tulevikku ennustada. Pärast sööki asetati ühesugused seajalakondid põrandale ritta, andes igale kondile tüdruku nime. Kellenimelise kondi koer tuppa tulles kõigepealt ära viis, see sai kõige enne mehele.

Vastlaliug ennustas lina kasvu

Kõige iseloomulikum vastlapäeva komme on vastlasõit ja liulaskmine. Kui linlased uhkete saanidega niisama lusti kihutasid, usuti maal kaua tõemeeli, et mida pikem vastlasõit ehk liug, seda pikem kasvab uuel aastal lina. Seejuures mitte ei ennustatud linasaaki, vaid püüti ise otseselt linakasvu mõjutada. Et asi kindlam oleks, panid Lõuna-Eesti perenaised kotikese linaseemnetega istumise alla. Kus mäed ja künkad puudusid, sobis ka jalaliug. Mõnel pool külmutati jõe- või järvejäässe varakult post, et vastlapäeval saaks jääkarusselli teha.

Tänapäeval on vastlaliug peamiselt laste lõbu, kuid vanasti oli ülioluline, et just naised ja eriti pereemad liugu laseksid. Et vastlapäev oli naistepüha, olid peaaegu kõik naistetööd (ketramine, kudumine, õmblemine) keelatud. Õhtul pärast liulaskmist läksid naised koos kõrtsi "lina juuri kastma". Vastlapäeva juurde kuulus ka rituaalne juuste kammimine ja lõikamine - siis kasvanud juuksed pikad ja tihedad.

Ega mehedki vastlapäeval suurt töötegemist ette võtnud. Tehti ainult selliseid asju, millest edaspidi kasu loodeti. Kõige tähtsam oli sõnnikuvedu, mis pidi kaitsma kapsausside eest ja tagama hea viljakasvu. Põllule viidi kas kolm hunnikut, kolm koormat või vaid kolm hangutäit. Peaasi et kolm - see oli maagiline toiming.

Lääne-Eestis tehti vanadest kaltsudest kuju - Kada või Metsik -, mille ringivedamine vastlapäeval sümboliseeris talve ja kõige halva ärasaatmist ning andis head saagiõnne. Hiljem taandus omaaegne vastlamaagia lõbusateks mängudeks ja tembutamiseks. Kogu vastlapäevast lusti ja möllu jagasid ühtviisi nii vanad kui noored.

Loe veel

Ikka meie majanduseduks

Rahvasuu ütleb: "Kui vastlapääval livveldas (s.o liugu lastakse) ja rõõmus oldas, saap hää ja rõõmuline ajastaig sandile kui saksale". Seepärast mingem vastlapäeval kelgumäele. Ka Eesti Vabaõhumuuseum kutsub kõiki liugu laskma ja hobusega vastlasõitu tegema. Saab vastlamänge mängida, vastlavurri valmistada ja jääkarussellil kihutada, Kolu kõrts pakub vastlatoitu.

Et sel aastal langeb vastlapäev 24. veebruarile, tähistatakse ühtlasi vabariigi aastapäeva skautide paraadi ja muude etteastetega. Päeva lõpetab lõbus vastlasimman koos Leigaritega. Küllap saab niimoodi üheskoos lustides ka selle aasta majandusedu ja hea käekäik kindlustatud!

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat lihtsamatest ehitustöödest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare