Vau, see mannavaht muudab ju värvi!
Keset kõige kuumemat suvepäeva on kaks eestlaste kohta liiga tõmmut noormeest võtnud sisse koha põõsavilus. Nende ees murul seisavad suured pesukausid jaheda veega, mille sees ujuvad potid, sees violetne ollus. Noormehed vaatavad umbusklikult nii pottide sisu kui ka Kuusiku loodustalu perenaise poolt neile pihku torgatud vispleid.
“Man-na-vaht,” lausub perenaine Sirje Kuusik sõna aeglaselt välja hääldades ja selgitab siis sulaselges inglise keeles, et tegu on mustasõstramahlast ja mannast keedetud magustoiduga, mis tuleb vahule ajada.
Tavapäraselt kasutatakse selleks elektrimikserit, aga täna on plaanis vahustada nii, nagu seda tehti vanasti. Vanade aegade meenutuseks viibutab ta harulisest oksast meisterdatud visplit.
Noormehed — Nicolas Bienville Prantsusmaalt ja Tayfun Yaman Türgist — liigutavad vispleid ringikujuliselt, nagu suppi segades. “Ei, ei, mitte nii,” rabab perenaine vispli enda kätte ja näitab, kuidas tuleb mannavahtu kloppida. “Kiiresti-kiiresti!” lisab ta ergutavalt.
Mannavahust saab selle päeva hitt. Lisaks neile noormeestele saavad vahustamisega kätt proovida ka ülejäänud Eestisse siinset toitu tutvustavale suvekursusele tulnud tudengid.
Imelik asi — järves ujumine
BEST ehk Euroopa tehnikatudengite kogu Tallinna tehnikaülikoolis baseeruv Eesti rakuke korraldab igal suvel rahvusvahelise suvekursuse. Kui mullu oli selle teemaks ökoehitus, siis tänavu Eesti toit.
“Mõtlesime, et võiks olla eestipärane ja ka taluteema,” selgitab tänavuse suvekursuse peakorraldaja Liina Kanarbik. “Pealegi pole meil toiduga seotud teemat varem olnud.”
Teema läks täkkesse, sest osaleda soovis 150 inimest. Välja valiti kokku 19 riigist pärit 22 tudengit, kellel olid baasteadmised toidutehnoloogiast, keemiast, bioloogiast või geotehnoloogiast.
Käidi ettevõtetes — Leiburis, Esva kalatööstuses, Esko ja Kadarbiku talus ning Saku õlletehases. Võõrustajad hoolitsesid selle eest, et külalised saaksid proovida nii hapukapsast, verivorsti, sülti, heeringat kui ka kama.
Türgis toidutehnoloogiat õppiv Tayfun Yaman tunnistab mannavahu kloppimise vahepeal, et tal oli valida mitmete BESTi pakutud kursuste vahel. “Eesti on väike maa, teistsuguse kultuuriga,” lisab ta. “Tahtsin tulla seda enda jaoks avastama.”
Uudishimu suurendas ka kuuldus, et siin on valged ööd. Nagu selgus, pidasid kuuldused paika. Valgetest öödest on ka teised lõunapoolsetest maadest pärit noored vaimustuses. “Meil läheb kell kuus õhtul pimedaks ja siis on kottpime,” toob võrdluse Prantsusmaalt pärit Nicolas Bienville. “Siin läheb üks päev teiseks üle nii, et ööd justkui polegi vahepeal!”
Mõlemad noormehed räägivad säravate silmadega ka sellest, kui roheline on Eestimaa. “Igal pool on mets ja farmid, mida Türgis ei näe,” toob Tayfun välja. Tema sõnul peetakse neil küll maapiirkonnas lehmi, aga neid on vähe, nad on väiksemad ja lüpstakse enamasti käsitsi.
“Kõikjal on roheline, isegi Tallinnas. Olin šokis!” lisab ta. Imestama paneb ka see, kui puhtad on nii linnatänavad kui ka teeääred — prügi ei vedelegi maas. Ühe naljaka asja lisab Tayfun veel — inimesed käivad järvedes ujumas. See paistab talle ka pärast Viitna järves suplemist ikkagi imelik ning uskumatu.
Metsast saab marju!
Taanis biokeemiat tudeeriv Rikke Westphalen imestab selle üle, kui palju sarnast on Eestil ja Taanil. “Ka toit on suhteliselt sarnane,” märgib ta. “Ka meie sööme kartulit ja hapukapsast, kuigi see on natuke teise maitsega. Kama on täitsa hea.”
Eestlased on aga imestunud selle üle, et meie rahvustoit verivorst tuli mitmele külalisele tuttav ette. Hommikupuder tekitas aga võõristust. “Mitmed ütlesid, et see on ju koeratoit,” naerab Liina Kanarbik.
“Sõin putru, mida Türgis pole,” ütleb Tayfun nägu krimpsutades ja sõnu otsides. “See pidi olema tervislik,” lisab ta lõpuks. Nagu ka Kadarbiku talus proovitud kapsa- ja peedimahl. “Tervislikkuse pärast võiks neid juua, aga nautimise pärast küll mitte.”
See-eest jättis külalistele kustumatu mulje metsa alt metsmaasikate korjamine. Enamik polnud varem ka punase sõstra põõsaid näinud ning sealt oma käega marju noppinud.
Sügava mulje jättis kohalik must leib ja selle suur valik. “See oli hea, meenutas kooki,” iseloomustab Tayfun leiba.
Ka Nicolas kinnitab, et talle must leib maitseb ning ta sööb seda ka kodus, just tervislikkuse pärast, kuigi hinnalt on see saiast kallim. Kuusiku loodustalus said noored ka ise leiba teha.
Pool tundi pärast vahustamise algust on mannavaht muutunud tumeroosaks, ühel visplil on murdunud vars. Enamik huvilisi on imerooga sõrmeotsaga mekkinud ning heaks kiitnud. Enne magustoidu kallale asumist ootab neid aga vormiroog köögiviljast.
Mis on ning millega tegeleb BEST-Estonia?
- BEST — Board of European Students of Technology (Euroopa tehnikatudengite kogu) on Euroopa suurim tehnikatudengite endi juhitud apoliitiline ning mittetulunduslik organisatsioon.
- BESTi peamine eesmärk on mitmekesistada tehnikatudengite haridust, pakkudes neile võimalust reisida, õppida ning avastada Euroopa kultuuriruumi.
- BEST-Estonia asub Tallinna tehnikaülikoolis, ühendades ligi 50 tudengit, kes viivad igal aastal läbi enam kui 20 kohalikku ja rahvusvahelist projekti. BEST-Estonia korraldatavad suuremad projektid on nii suve- kui sügiskursus, kontaktprojekt “Võti tulevikku” ja kohalikud insenerivõistlused.
- Kahenädalasel suvekursusel “I made it, I ate it!” osaleb 22 tudengit üle Euroopa. Osalemine on tudengitele tasuta, rahaliselt toetavad suvekursust Tallinna tehnikaülikool ja Coca-Cola Company.
Allikas: BEST-Estonia
