VIDEO | Kaerajaan ning „Kes aias” on sama hästi kui lätlaste tantsud

 (4)
Kaerajaanisamm
Kaerajaan.Foto: Marko Mumm

Kaks aastat, 2009 kuni 2011, kestnud kampaania „Kaerajaan Euroopasse” vältel tantsisid eestlased kaerajaani kõikvõimalikes riikides ning õpetasid seda tuhandetele välismaalastele kui meie unikaalset, jenka või polkaga võrreldavat tantsu. Lätlased vaatasid pealt ning naersid vaikselt pihku.

Lätlasi lihtsalt polnud vaja tantsima õpetada, sest enamik neist tantsib kaerajaani juba alates lapsepõlvest. Lõbusat tantsu saatev laul ei ole neil küll Jaani seiklustest, vaid tatrasse sattunud sigadest. Sammud on sarnased, kuigi meie hella hüppe asemel löövad lätlased oma jalgu vastu maad suhteliselt äkiliselt, peletavad vist sigu. Üldjuhul satutakse seda tantsu vähemalt kord aastas tantsima. On seda rohkem või vähem kui meil?

Rahvamuusikauurija Valdis Muktupāvels räägib, et kui eestlased alustasid 2009. aastal kaerajaani aktiivset reklaamikampaaniat, siis muigasid nad kolleegidega, et innukad naabrid oleksid võinud mõne omapärasema tantsu valida. Kumma tants võiks see rohkem olla – kas Läti või Eesti oma, on raske tõestada. Tants levis juba enne kohalikke üleskirjutamisi. Ilmselt on selle jalakeerutuse juured hoopis prantsuse kadrillis või gigue’is.

Kuid andestage lätlased, sest kui palju on meil selliseid tantse, mida nii andekad kui andetud oskaksid? Meil lihtsalt pole paremat võtta. Ükski teine tants pole meie närvisüsteemis nii nagu kaerajaan. Laste ringmänguga „Kes aias” saaksime samuti hakkama, aga seegi on lätlaste poolt ära tantsitud. Läti lauluviisi meloodia teeb mõned teised hüpped, aga sõnad ja ringmäng räägivad samuti roosipõõsasse sattunud mesilasest, kes teisi sisse lükkab.

Reporteri silm märkas kaerajaanitavaid lätlasi iganädalasel tantsu- ja pillimänguõhtul Riia rahvuslikus keldris Ala. Lätlasel on selliseid sisseharjutatud või vähemalt kiiresti meeldetulevaid tantse mõnevõrra rohkem kui eestlastel, seega võivad nad kellegi targema ettenäitamisel mitu tundi erineval moel õõtsuda ja karelda. „Kes aias” demonstreerimisest muusikud Rolands ja Māra keeldusid, kuna seda laulu hoiavad nad lasteaedade jaoks.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare