NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
06.02.2017 13:40
Tegelikult oleks tulnud ka päästeteenistus kutsuda ja looma turgutada , liiga pikk aeg vees oldud , lihased vaja uuesti tööle mudida ja loomale soooja anda , tublid ,et loomakese välja aitasid aga suure tõenäolsusega sureb ta metsas siiski ära .
    Näita vanemaid (4) Laadin kommentaare...
    06.02.2017 16:29
    Põdrale selline suplus on naljaasi,vaid oht sealt mitte välja pääseda on tappev.Põdral on õhuga täidetud toruskarv,mis ta vee peal hoiab ja ka kehatemperatuuri säilitada aitab.Pakasega võib vabalt lumel magada,külm talle liiga ei tee.Olgu väljas või -50 kraadi,vesi on ju ikka plussis.Loomulikult pikemaks ajaks vette jäädes saabuva šoki tagajärjel ta kangestub ja lihtsalt jääb vee peale ulpima.Hiljuti leiti selline põder Põltsamaa jõest,oli ikka hulga aega jääd lammutanud ja välja püüdnud saada.Kui aga tagumised jalad põhja ei ulatu,ei saa ta kuidagi jääle karata ja nii see kurb lõpp ka tuleb.Sellel põdral vedas,et uisutajad appi jõudsid ja jää läbi raiusid sinnamaani,kus ta jalad põhja ulatusid ja loom sai jääle end vinnata.Paar minutit inimlähedust sunnib ta liikvele ja surnukskülmumisest pääsemine on on kindel.Olen suveti leidnud mitu põtra rabalaukasse uppununa,lihtsalt jalad ei ulatu põhja ja esijalgadega end kaldale upitada käib talle lihtsalt üle jõu.
    triceps
    06.02.2017 16:54
    Karv võib olla täidetud ka makrofleksiga aga vesi tungib karvade vahelt nahale palju lähemale kui külm talveõhk.Jalgadel karv suht õhuke ja alajahtumine ja jäsemete kangestumine vaid aja küsimus.
    07.02.2017 01:19
    Huvitav,kuidas siis põdrad suudavad jäises vees kümneid kilomeetreid ujuda?Tuttav piirivalvur rääkis,mismoodi Peipsil põdrad üle järve tunde,vaat`et terve päeva triivivad jäätükkide vahel,kaldale ronivad,enda karva veidi raputavad ja siis pajuvõsa närides silmapiirilt kaovad.Jääaugus rabeledes ei tapa neid külm,vaid seoses pääsemistee puudumisest tekkinud šokk.Sõralistel on külmumise vastu mingil määral veres antifriisiga sarnanevat keemiat,nagu putukatelgi,mis ei lase verel ja koevedelikel tarretuda.Elusorganismis on väga olulised keemilised ja elektromagneetilised protsessid,mis vajavad oma tööks energiat,toitu ja just selle puudulikkus tekitabki neid hukkumisega lõppevaid juhtumeid.Põder on võimeline ligi viie meetri sügavusele sukelduma ja endale veekogu põhjataimestikust toitu hankima, et oma jäist teekonda jätkata.Olen sellist populaarteaduslikku filmi kunagi näinud,sellest ka see jutt.
06.02.2017 14:07
hiljem lihtne targutada aga lihtsam oleks olnud kirvega yks suurem oks maha raiuda ning siis sellega jää katki lyya.
06.02.2017 14:12
Saan ma aru, et meil on siin Delfis mõned sellised vahvad isikud, kes vaatavad selle video ära ja hakkavad targutama, mida oleks pidanud teisiti tegema?
Et äkki sai ikka midagi halvasti?
06.02.2017 14:15
... ütleks siis "aitäh" või midagi... ;-)
06.02.2017 14:30
Uisutamas käin kirvega, äkki vaja põtra jääaugust välja aidata; suusatamas labidaga, äkki vaja kokkuvarisenud tunnelist kaevureid välja aidata...
06.02.2017 14:35
Väga asjalik uudis! Lõpuks on midagi ka mulle lugeda :) Tublid aitajad :)
06.02.2017 14:45
nii armas,et on ilmas inimesi, kes alati appi tõttavad,nii inimestele kui ka loomadele
06.02.2017 14:49
Selline sekkumine looduse ringkäiku on küsitav, Rootsi seadusi-norme ei tea aga meil küll korrutatakse, et looduses pealtnäha abitus seisus loomi-linde ei tohi tormata abistama, vaid loodus saab ise hakkama. Pesast välja kukkunud linnupoeg või jalga vigastanud kits on söögiks teistele.
Ka see uppunud ja jäässe külmunud põder oleks saanud osaks rebastele, karudele, varestele kuni lõpuks putukate-satikate ja bakteriteni välja. Põdrad ja teised loomad on aegade algusest saanud erineval viisil hukka, ja looduses vanadusse surra olevat üldse keeruline, nii väetimaks jääd lööb keegi hambad sisse :)
    Näita vanemaid (8) Laadin kommentaare...
    06.02.2017 18:06
    Kringel: omaltpool võin öelda, et puutun metsaga väga palju kokku - kuigi ise puidutööstur ega jahimees pole. Aga ei kujuta ka ette ka jahimeest, kes metsas loomi ei aitaks kui mingi õnnetus juhtub - ja neid on palju. Põdrad nt jäävad üllatavalt tihti sarvipidi puuvõradesse kinni ja surevad sinna jne.
    Sellise juhtumi aidatakse! Sina võibolla oleks rangelt inimene, mitte looduse osa aga metsas liikuvad inimesed peavad end looduse osaks ja mitte ei vaatle kuskil oma digivahendiga vaid aitavad! Kujutad ette jahimehed panevad loomadele metsa toitu ja soolapulki, mida neil ellujäämiseks vaja on!
    Kui see "ära sekku" on pädev mingite suurte puutumata ürglooduse piirkondade kohta, siis meie Euroopas ei saa palju sellisest loodusest rääkida, selles kontekstis on siin tegemist pigem linnaäärse võsaga.
    Eestis on raske leida isegi kohta, kust inimasustuseni jalutamiseks läheks üle 2h.
    Ühesõnaga Kringel...
    06.02.2017 18:20
    *Antud juhul inimesed sekkusid aidates põtra, aga põdra aitamisega jäid teised söömata, kes saanuks jäässe külmunud põdrast end toita, ehk need inimesed tegid põtra päästes potentsiaalse otsuse mõni rebase-hundi-karu-teiste asurkondi nõrgestada...*

    Sedakorda jäi aga põder ellu, et jätkata ja panustada võrdlemisi ohustatud isendi püsivusesse. Väikeloomad on kergemini sigivad ja nõudmises elukeskkonnale pole võib-olla nii suured- Seega jällegi,
    sinu argument on, et eemale hoidmine oleks kuidagi ,,objektiivselt" õigem olnud. Samas sinu argumendid selle veendumuse toetamisel ei ole tõsiseltvõetavad.

    ...võimalik, et mõni neist ei ela toidupuudusel kevadeni.
    Ainuke korrektne ja õiglane, ka inimlikult hummaane käitumine olnuks, põdra väsimisel, kus on ilmne, et ta sealt omaö jõule ei pääse, kaasas olnud kirve abil põdra piinad lõpetada. Sel juhul jäänuk loodusesse sekkumine minimaalseks, varesest karuni saanud söönuks ja nende pesakonnad ellu.

    Oletused on väheolulised.
    Teiseks, lõpeta ,,Slippery slope" tüüpi demagoogia ja idealiseeritud (antud juhul dramatiseeritult) hüpoteetiliste inimeste teost johtuvate olukordade kirjeldamine.

    Mis puutub loodusesse sekkumist, siis inimene on looduse osa, seda tuleks aeg-ajalt endale meenutada ja seejärel läbimõeldult loodusliku keskkonda suhtuda.
    06.02.2017 18:26
    Oluline on, et ei looda illusoorne pilt nö ,,jahimehest", kes mingite absoluutsete tõdede jms järgi toimetab.
    Ma ei ole ise jahimees, kuid pereliige on,ning senised metsas kogetu ja nähtu räägib hoopis teistsuguste teguviiside kasuks.
06.02.2017 15:09
Kringel ,siin on veel 1 kont hambusse;
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised...
06.02.2017 15:16
Saaremaal aidati ka ,peaaegu samamoodi, saadi põder veest kuivale, ja varsti ta sinna suri...
06.02.2017 15:24
Rootsis.
Oligi raske uskuda, et meil võinuks keegi 30 minutit rahmelada, igasuguse tasu lootuseta.
Ja kui juba kirves kaasas olnuks...
06.02.2017 16:43
Õigel viikingil on ikka kirves vöö vahel kui uisutamas käib.
06.02.2017 20:34
oleks saanud lihtsamalt. kast viina lahti punnida ja põdrale kurku kallata ning põdrast saanuks jääd murdev rakett!
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega