VIDEO: “Unustatud” USA sõjaväebaasid reostavad Gröönimaad

 (13)

VIDEO: “Unustatud” USA sõjaväebaasid reostavad Gröönimaad
Ekraanitõmmis

Kohalikud elanikud kutsuvad neid oranžikaid roostes tünne “Ameerika lilledeks”. Need on 70 aastat tagasi Teise maailmasõja ajal Gröönimaa Ikateqi saarele maha jäetud USA armee jäänukid. Päikeselise ilmaga näeb tünniväli eemalt vaadates välja nagu saialillepõld, kirjutab Reisiportaal.

USA õhuvägi avas Ikateqil baasi Bluie East Two 1941. aastal. Selleks sõlmiti kokkulepe USA ja Taani valitsuste vahel. Pärast sõda jäeti baas maha, kirjutab National Geographics.

Armeest jäid aga Gröönimaale vedelema lagunevad asbestist ehitised, loendamatu hulk pliirikast lennukikütust, roostetavad veokid ja ilmselt sadu kaste dünamiiti. Nii on loendanud üks mees, kes sõja ajal baasis töötas.

Bluie East Two on ainult üks 30-st USA sõjaväebaasist Gröönimaal, mis on loodud Teise maailmasõja või Külma sõja perioodil, ütles Inuuteq Holm Olsen, kes on Taani USA saatkonnas Gröönimaa esindaja.

Gröönimaa elanikele on mahajäetud baasid Taani ja USA kunagise kokkuleppe kibe meeldetuletus. Gröönimaa on 1979. aastast Taani autonoomne omavalitsus ehk osaliselt iseseisev. Paljud kohalikud elanikud elatuvad jahipidamisest ja kalapüügist ning nad ei tea, mis on saastunud, rääkis Olsen.

Ameerika fotograaf Ken Bower käis Ikateqil 2014. ja 2015. aastal, kui oli oma Islandi sõpradelt baaside kohta kuulnud.

“Seda oli uskumatult šokeeriv näha, kui palju seda seal on ja et see on seal veel 70 aastat hiljem,” lausus ta.

Kui tema pildid said 2016. aastal veebis populaarseks, koostas ta petitsiooni, et paluda USA-l Bluie East Two baasi jäänused ära koristada. Tähtajaks kirjutas petitsioonile alla üle 36 000 inimest.

Kuna Valge Maja lauale jõudmiseks oli vaja koguda vähemalt 100 000 allkirja, siis USAs see arutlusele ei tulnud. Kuid juunikuus jõudis see Taani parlamenti, kus koostati kavatsus maksta Gröönimaale viie aasta jooksul 150 miljonit taani krooni (20 mln eurot). Selle eest saab ära koristada mõne USA sõjaväebaasi.
“Iseenesest on see positiivne, et Taani on võtnud vastutuse,” ütles Olsen. Ametlik kokkulepe on siiski veel allkirjastamata ja läbi rääkimata ning USA osalus koristustöös on endiselt tähtis teema, lisas ta.

Gröönimaa on palunud USA-lt abi ka Camp Century osas. See on tuumauuringute keskus, mis loodi jääkilbi sisse Külma sõja ajal. Kaheksa meetri sügavusel jää all asuv baas sai energiat maailma esimesest mobiilsest tuumageneraatorist. Jääaluses linnas oli kolme kilomeetri pikkune tunnelivõrgustik.

Uued uuringud ennustavad, et kliima soojenemise ja jääkilbi sulamise tõttu võib baasist hakata välja imbuma mürgiseid polüklooritud bifenüüle (PCB).

PCB-d on keemiliselt väga püsivad ning kõrge kuumataluvusega. Need olid ajavahemikul 1930–1980 laialdaselt kasutusel elektri- ja hüdraulikaseadmetes ning määrdeainetes. PCBd on väga toksilised ühendid, kantserogeensed, ja neil on kalduvus biomagnifitseeruda ökoloogilistes toiduahelates.

Oktoobris avaldas Taani ajaleht Berlingske endise Gröönimaa välisministri Vittus Qujaukitsoqi kirja, milles ta märkis, et Gröönimaa on Taanilt 2014. aastast palunud teavet, kuidas see reostus mõjutab tulevaste põlvkondada tervist ja turvalisust. Qujaukitsoqi sõnul pole Taani vastust andnud.

Inuuteq Holm Olseni sõnul võivad Bluie East Two baasi jäätmed olla inimeste tervisele ja keskkonnale ohtlikud, aga kindlaid teadmisi selle kohta pole, sest seda teemat pole uuritud.

Kui USA õhujõududelt ja välisministeeriumilt küsiti kommentaari baaside kohta, teatasid nende esindajad, et neil pole Gröönimaa mahajäetud sõjaväebaaside kohta mingit teavet.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare