Vigala Sassi tarkuseterad: mida vähem vett organismis, seda kiiremini inimene vananeb

 (13)
Aleksander Heintalu ehk Vigala Sass.
Aleksander Heintalu ehk Vigala Sass.Foto: Priit Simson

Kui arvestada, et emaüsas sisaldub inimeses 85–95%, imikueas 70%, lapseeas 60–65%, täiskasvanuna aga 55–60% vett, siis on selge, et vedelikul on organismis ülimalt tähtis roll.

Kõik protsessid organismis toimuvad lahustes. Mida vähem on lahuseid, seda kiiremini inimene vananeb. Vanemas eas kasutatakse kudedes rohkem vett ära, see aga ei tähenda, et peame piiramatult vett jooma hakkama.

Janu annab organismi veevajadusest märku, kuid me võime end harjutada ka ülemäära palju vett jooma. Joodava vee koguse järsk vähendamine võib kaasa tuua kõrvalekaldeid ainevahetuses.

Vett vajame keskeltläbi 1,5 liitrit päevas, kui ei ole tegu erand-olukordadega – kas kuuma ilma või haigustega.

Enamjagu vedelikku saame toidust. Nii vedelast kui tahkest. Näiteks 1 g rasva lõhustamisel saame üle 1 g vett, 1 g valgust 6,48 g vett jne. Tavaliselt on täiskasvanu veevajadus 40–50 ml, lastel 80–100 ml kehakaalu ühe kilogrammi kohta päevas.

Paljude haiguste üheks sümptomiks on vee kogunemine organismi, seda soodustab liigne soolase söömine (südame- ja neeruhaigetel). Kuid tugeva higistamise korral tuleks juua soolast vett, mis ei välju organismist nii kiiresti. Seega higistamine väheneb natuke, samal ajal aga tiheneb soola hulk veres, sest soola vähesus tekitab samuti janu.

Hästi kustutavad janu hapud ja aromaatsed joogid (kali, kasemahl, tilli-, köömne-, peterselli-, sellerimahl ja marjamahladest morsid). Vee väljumist organismist soodustavad kaltsiumi- ja kaaliumisoolad.

Kuuma ilmaga tuleb kaks kolmandikku veest juua hommikul jahedal ajal, üks kolmandik päeva jooksul. Niisugune joomisviis on organismile vastuvõetavam, eriti meil parasvöötmes.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare