Viira talu tatrausku pererahvas

Virgo Mihkelsoo jättis perspektiivikad laserid ja võttis vanavanemate talu taastades käsile tervisliku toidu võimalused.

“Nägin teid hoopis Valga poolt tulemas,” imestab Virgo Mihkelsoo. Ehkki järgisime peretütar Nelly Vahtramaa juhatust Jõhvi–Valga maantee 211. kilomeetri posti juures hoog maha võtta, et enne Paju lahingu mälestusmärki paremale keerata ja Viira tallu jõuda, põrutame algul mööda ja peame tagasi pöörama.

Ootamatuid pöördeid elus on teinud ka Virgo Mihkelsoo. 1993. aastal jättis Peterburi ülikooli elektrofüüsikuna lõpetanud mees teadlasekarjääri ja perspektiivika laserite maailma ning asus koos abikaasa Ljudmilaga taastama vanaisa talu Valgamaal. 1949 küüditati ta siit koos vanematega Siberisse.

Üheks maale kolimise põhjuseks oli ka pereema Ljudmila ravimatuks tunnistatud verehaigus, millest õnnestus siiski paraneda rahvameditsiini toel looduslike vahenditega. Loodusest abi saanud paar otsustas pühenduda ka ise tervisliku toidu kasvatamisele ning veeta ülejäänud elu puhta looduse keskel.

Viira talu 15 hektaril kasvab Eestis mitte just väga populaarne kultuur tatar. 4000 aastat tagasi Himaalaja mäestikus põllukultuuriks muudetud tatart nägi eelmise vabariigi ajal iga kolmanda Valgamaa talu põldudel ja igal perel oli oma tatraveski.

“Vanasti sõi talumees enne põllule minekut kõhu kõvasti tatraputru täis ja pidas pikalt vastu,” lausub Virgo. “Venelased, prantslased, jaapanlased ja paljud teised rahvad austavad teda. Koreas oli juba mitu tuhat aastat tagasi tatar ravimtaim. Tatar on B-grupi vitamiinide, aminohapete ja mikroelementide sisalduse poolest kõrreliste seas esikohal. Tatar aitab paljude haiguste vastu. Kui sööd 200 grammi tatart päevas, võib see isegi vähi arengu seisma panna. Heal juhul kaob hoopis ära.”