Erinevalt sadadest tuhandetest teistest Eesti pensionäridest lubaks Tartumaa ühes talus elav Vabadusristi kavaleri Ernst Saare tütar Sylvi-Elisabet Arju riigil oma 5000kroonist pensioni küll kärpida.

"Tuhat on palju," arutleb kangelase tütar. "Kui võtavad tuhat maha, oleks see katastroof. Inimesed jäävad nälga. Meil on ju vaesus nii suur. Paljud pered elavad vanainimeste kulul."

President Pätsi aegse eliidi seas üleskasvanud vanaproua teab suurepäraselt, kui armetut pensioni tänane Eesti riik oma eakatele maksab. Abikaasaga kahekesi oma talus elades saab sellega hakkama. Sõbranna Ella, kes elab linnas üksi kahetoalises korteris, vaatab seevastu päevast päeva, kuidas ots otsaga välja tulla.

"Sada krooni oleks paras, see ei löö kedagi maha," leiab 50 aastat külaraamatukogu juhatanud Sylvi-Elisabet Arju.

Viis õlut

"Sada krooni on viis õlut," kostab ta abikaasa Ülo Arju. Vene ajal oli Ülo brigadir ja külanõukogu esimees.

"Esialgu on tark võtta sada," kordab Sylvi-Elisabet. "Nii viletsat eestlast pole ma veel näinud, kes kukuks minestusse, kui talt sada krooni ära võetakse."

Eesti riigis on 380 000 pensionäri. Kui riik neist igaühelt kuus ühe Koidula ära võtab, teeb see kokku 38 miljonit. Aastas tuleb juba 500 miljonit.

"Nii vähesega riik ei lepi," arvab Ülo Arju. Ta on televiisorist kuulnud, et pensionide väljamaksmiseks kulub riigil aastas tervelt 20 miljardit krooni.

Ülo teab, et enamik pensionäre ei taha Laari plaanist pensionide kallale minna isegi mitte kuulda.

Enne kui riik käe pensionäri taskusse pistab, peaks Sylvi-Elisabet Arju arvates riigiisad rahvale ausalt tunnistama, et riik on nende juhtimise all omadega täitsa põhja läinud.

"Pensionärilt võib raha võtta ainult siis, kui riiki ei anna muidu päästa. Poliitikud peavad rahvalt küsima, kas rahvas on nõus ohverdama riigile raha."

Kumbki abikaasadest ei usu, et ükski poliitik peale Mart Laari seda julgeb.

Sylvi-Elisabet ja Ülo Arju on alati Mart Laari ja Isamaad valinud. Valivad ka siis, kui Laar käe pensionäri taskusse pistab.

Esimese Eesti ajal kasvatasid Ülo vanemad oma Alutaguse laantes asunud talus peekonisigu. Need läksid Tartu Eksporttapamajasse ja sealt Inglismaale. Eksporttapamaja omaniku tütrest Sylvi-Elisabetist sai hiljem tema abikaasa.

Riik võtab ikka

Ida-Virumaal Purtse jõe kaldal elav 76aastane Arnold Juusu ainult ohkab, kui talt küsida, kas valitsus tohiks pensione vähemaks võtta. "Mis see minu arvamine loeb, nad võtavad nagunii või siis panevad pinsile maksud peale," nendib mees, kes kõigest kolm aastat tagasi, 73selt vanaduspõlve pidama jäi.

Juusu, kes on 55 aastat tööd rabanud, sellest viimased 30 aastat bussijuhina, saab pensioni natuke üle 5000 krooni.

"Öeldakse küll, et maapensionäril on vähemalt peenramaa, aga eks see nõuab ka tööd ja hoolt ning kõigil pole selleks tervistki," tunnistab Maidla vallas oma majas elav Juusu. Temal on õnneks pojad, üks neist elab kodus, nemad aitavad aiamaad pidada.

Samas ei saa maal elavad pensionärid Juusu sõnul kuidagi läbi ilma autota, sest poed on kaugel. "Nüüd aga tõusis veel ka bensiini hind," ohkab mees.

Ent nii, nagu ei tohiks riik minna väljateenitud vanaduspensioni kallale, ei tohiks ta kolmekordse vanaisa Juusu arvates vähendada ka lastetoetusi. "Rikastele pole ehk tõesti vaja 300kroonist lastetoetust, aga vaesematele kulub see hädasti ära," leiab ta. Mees paneb pahaks Ansipi soovi tõsta vanemapalga alammäär 35 000 kroonile: "Sellega toetab riik jällegi ainult jõukaid."

See oleks enesetapp

"Kui peaminister läheb pensionide kallale, peaks valitsus esitama lahkumispalve," tunnistab Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu (EPÜL) juhatuse esimees Valdek Mikkal.

EPÜLi telefonid on pidevalt punased.

"Ühed ütlevad, et lähme kohe Toompeale, teised jälle, et kui isamaa on hädaohus, annan hea meelega 500 krooni ära," räägib Mikkal.

Pensionäride juht teab suurepäraselt, et enamik meie pensionäridest kuulub rahvusvaheliste standardite järgi suhteliselt vaeste hulka.

"Alla keskmist pensioni saavaid inimesi on ligi 40%. Need kukuvad pensionide kärpimise tulemusena suhtelisest vaesusest absoluutsesse vaesusesse," tunnistab emeriitprofessor Mikkal.

"Meie küsitlus näitas, et ka keskmine pensionär satub lausa katastroofilisse olukorda," kinnitab EPÜLi juht. "Kui tal läheb näiteks külmkapp või elektripliit rikki, siis uut ta enam osta ei jõua."

Pensionäride juht loodab, et tema erakonnakaaslasest peaminister Andrus Ansip ei pista kätt pensionäri taskusse.

"Peaminister on neli korda lubanud, et pensionide kallale ei minda," rõhutab Valdek Mikkal. "Kogu Eesti pensionärkond loodab, et peaminister täidab oma lubaduse."

Samas ei oska pensionäride juht öelda, kust võiks riik raha saada.

"Kõigepealt vaataks vast üle eripensionide süsteemi," pakub ta. "See annaks paarsada miljonit. Ja luksuskaupadele paneksin kõrgema käibemaksu. Need kaubad pensionäre ei
puuduta."

Varem on Mikkal rääkinud kaitsekulutuste kärpimisest.