Viljandis algab kõigi aegade parim pärimusmuusika festival
Ando Kiviberg, mida ta ise sellest kõigest saate?
Ma teen seda, millesse usun ning mida leian vajaliku olevat.
Pärimusmuusika on rahvaste kultuurilise eripära silmapaistvamaid tahke ning levinumaid identiteedikinnitajaid. Maailmas ringi reisides pole raske märgata, et külastatava paiga rahvale omane muusika mõjutab meie emotsioone väga tugevalt.
Seda festivali korraldades püüame oma meeskonnaga tugevdada eesti muusikalist eripära.
Millal saite aru, et süda kisub just folgi poole?
Tänu oma muusikaõpetajast emale on rahvamuusika mulle kogu aeg lähedane olnud.
Väikese põnnina mõjusid mulle lummavalt Taivo Linna ja Kukerpillide lauldud meremehe- ja nekrutilaulud. Tugeva impulsi sain ka õpilasmaleva ajal, kui sattusime oma rühmaga 1986. aastal Palmses toimunud I Viru säru korraldajaid abistama.
Viljandisse õppima minek oli loogiline samm. Plaanisin algul koorijuhtimist õppida, kuid kui kultuurikolledžis asutati rahvamuusika eriala ja õpetajateks toodi Helsingi Sibeliuse akadeemia noored õppejõud, muutus asi vastupandamatult põnevaks ning minu ja mu õpingukaaslaste ees avanes täiesti uus maailm.
Rahvamuusikatudengina sattusin 1991. aastal Rootsi rahvusvahelisse noorte rahvamuusikute laagrisse, kus puutusin esimest korda kokku vaba maailma vabade inimeste siira armastusega pärimusmuusika vastu. Kogesin õhustikku, mida olen igatsema jäänud tänini.
Asi oli selles, et lisaks võluvatele asjaarmastajatele ning ehedatele külamuusikutele astus sealsetel lavadel üles hulganisti suurepäraseid ja väga kõrgetasemelisi professionaalseid pärimusmuusikuid, kellest nii mõnigi on mu iidol tänini.
Meie, toona hingevaakuvast Nõukogude Liidust tulnuna olime lummatud sellest, kuidas pärimusmuusika arenenud lääne ühiskonnas nii loomuliku ja vajaliku koha oli leidnud.
Kõige suurem erinevus toonasest Eestist seisnes meie jaoks selles, et seal meeldis inimestele muusikat teha ning selle järgi tantsida, mitte esinemise pärast, vaid siirast rõõmust ja soovist nautida spontaanset koos-
tegemist.
Just nimelt seal, Falunis, jõudsin otsusele, et peab ka kodumaal püüdma midagi sarnast luua.
Mitmendat korda juba olete Viljandi folgi pealik?
Olen olnud idee autorina ka korraldaja, päris esimesest, 1993. aasta festivalist peale. Joonistasin ka esimese festivali plakati oma käega (see on meil arhiivis siiani alles).
Toona oli minu koostada programm, aga korralduslik vastutus tervikuna ei olnud veel minu peal.
Lavade ja tehnika rentimist ning reklaami aitasid algul korraldada kogenumad Viljandi mehed Toomas Mädamürk ja Tiit Kalmet.
Järgmisel, 1994. aastal, mil Viljandi pärimusmuusika festival esimest korda toimus mitmepäevase ja rahvusvahelisena ning ingliskeelse nime all — Viljandi Folk Music Festival -, olin juba pealik. Nagu nüüdki.
Seega võib väikese mööndusega öelda, et pealikuks olen olnud algusest peale.
Mis on kõige meeldejäävam juhtum läbi aastate?
Neid on nii kirevate ja pikaajaliste sündmuste puhul kuhjaga. Üle-eelmisel aastal saime festivalile Venemaalt vale-Aleksei.
Lugu oli nõnda. Otsisime idanaabrite õue pealt festivali programmi tõeliselt head balalaikamängijat. Meie programmijuht Tarmo Noormaa sai kuskilt virtuoosse ja võrratu Aleksei Arhipovski promo-DVD. Niipea kui olime esimesi noote näinud-kuulnud, oli ka otsus langenud. Helistasin ja küsisin, et kas Aleksei kuuleb. Vastus kõlas, et kuuleb. Küsisin: kas balalaikamängija? Tema vastu, et muidugi balalaikamängija. Oli kohe Viljandisse tulekuga nõus.
Ühtäkki kirjutas ta mulle, et hea meelega tuleks siia oma trioga.
Mina küll kiitsin, et ta on üksigi piisavalt võluv, aga tema ajas ikka oma. Jäime lõpuks nõusse.
Palus siis Aleksei kavas oma ansamblit nimetada Trio Solnuškaks. Meie mõtlesime, et kui Solnuška, siis Solnuška — las olla peale.
Jõudis festivali aeg kätte. Läksin õhinal Venemaalt saabuvatele külalistele vastu. Pärisin, et kes on Aleksei Arhipovski. Üks ütles vastu, et tema on Aleksei küll, aga mitte Arhipovski, vaid Zubkov.
Küsisin täiesti jahmununa, et kas ta ikka balalaikat mängib. Vastas, et mängib küll, aga Arhipovski ei ole. Siiamaani on täiesti müstika see, kuidas me vale-Aleksei otsa komistada
saime.
Olgu lisatud, et aasta pärast otsisime õige Aleksei ka üles ja tõime ta Soolo! festivaliks ikkagi Viljandisse.
Kui palju esinejaid seekord üles astub?
Põhiprogrammis vähemalt 51, lisaks rohelise lava ja tantsupõranda etteasted.
Kust kõige kaugem esineja pärit on?
Seekord ilmselt Kuubalt — Habana Son Club on ehe tšatša, salsa, rumba ja sun-dance’i punt, kes eestlaste jaheda vere kiiresti kuumaks kütab.
Kas lööte laval ise ka kaasa?
Viimastel aastatel on kombeks olnud, et Ando astub koos üllatusmuusikutest sõpradega üles festivali eelviimasel kontserdil. Ka sel korral.
Kui palju publikut ootate?
Usun, et publiku hulk on stabiliseerunud — 20 000 kandis. Eelmisel aastal püstitasime rekordi — osteti pea 22 000 piletit.
Mida ise eriti soovitaksite kuulata-vaadata?
Soovitaksin kõigepealt festivali programmiga üksikasjalikult tutvuda ning seejärel valida oma lemmikud. Põhiprogrammis on 74 kontserti ning kõike üks normaalne inimene lihtsalt ei jõua vastu võtta.
Soovitan kindlasti kaasa elada meie oma kodumaistele puntidele. Vägilaste, Oorti, Svjata Vatra, Paabeli, Ro:toro ning duo Maarja Nuut ja Karoliina Kreintaali esinemise võtab Pärimusmuusika Aidas tervikuna üles ETV.
Põnevad on kindlasti veel Tuule Kann, Celia Roose, Robert Jürjendal ja Arvo Urb oma uue pundiga Suurõ Pilvõ ja Linnamuusikud.
Väliskülalistest ei tohiks maha magada Ale Möller Bändi, Michelle O’Brien&Frindsi, Tsuumi Sound Systemit, Frikarit, Csürrentöt ja Puerto Flamencot.
Kuid tõele au andes on kogu programm tänavu ühtlaselt tugev ning minu hinnangul kõigi aegade parim, mistõttu vaadata tasub kõiki, keda vaid jõuab.
Kuidas käituda?
Sõbralikult, hoolivalt ja sallivalt. Kunagi küsis ühel kultuurikonverentsil Tartus minu käest üks ettekandja, et kas mina tean, kes mu festivali külastaja on. Vastasin, et Viljandi pärimusmuusika festivali külastaja on armumis- ja süvenemisvõimeline, vaimseid väärtusi hindav, sõbralik, salliv, ümbrusest ja ümbritsejatest hooliv ning iseseisvalt mõtlev noor inimene. Või ükskõik mis vanuses ning eespool nimetatud omadustega inimene.
Otsesaated Viljandist
- 22. juulil toob Vikerraadio kuulajateni hetki festivali avakontserdilt, annab ülevaate esinejatest, tutvustab õpitubasid. Kuulata saab intervjuusid nii festivali korraldajate, külastajate, Eesti artistide kui ka välisesinejatega. Saatejuhid Arp Müller ja Tiit Karuks käivad vabalaval, telklaagris, toidutänaval ja kontserdipaikades, et teada saada, mida teeb folk Viljandiga.
- Otsesaated Viljandist algavad kl 12.15. Kuulajate kommentaarid on oodatud aadressil www.vikerraadio.ee/uudispluss.
- Venekeelne jaam Raadio 4 kajastab festivalil toimuvat 23. juulil viie tunni vältel. Esimene otselülitus on eetris kella 11.10–12.
