Volbripäev on nõidade ja tarkade päev
1. mai on eesti rahvakalendri järgi volbripäev, nõidade ja tarkade päev. Nime on see püha saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi.
Eestis ei ole volbritraditsioon nõiapühana kuigi vana. 19. sajandil tundsid eestirootslased volbripäeva nõidade liikumisajana. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni, Läänemaale ja edasi juba üle Eesti.
Seevastu valiti keskaegsetes Eesti linnades, nii nagu ka mujal Euroopas, 1. mail maikrahvi ja -krahvinnat. Sel puhul toimusid pidustused, kus pakuti sööki-jooki ning korraldati võistlusi; üks traditsiooniline üritus oli ammulaskmine, mida kutsuti papagoilaskmiseks.
Volbripäeva saabumine tähistas kevade lõplikku võitu talve üle, kus eesti kombestikus oli levinumaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva eemalepeletamiseks kaasnes tuletegemine ehk maituli.
Volbripäeva tähistamine algab volbrilaupäeval ehk 30. aprillil ja kestab läbi öö. Alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha.
Kuidas teie tähistate volbripäeva? Saatke meile pilte volbripidustustest ja mailõketest aadressil veeb@maaleht.ee!
Allikas: Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas BERTA ja Vikipeedia.
