Võrokeste savvusann UNESCOsse

 (1)

Võrokeste savvusann UNESCOsse
Tänavu suvel uuendati ja prooviti savvusanna Võromaal Puspuri külas. Foto: Ingmar Muusikus

Kui kõik läheb plaanitult, võib juba 2014. aasta hilissügiseks võrulaste suitsusaun pääseda maailma esimese saunatavana UNESCO kaitse alla.

“Savvusann inimkonna vaimse kultuuripärandi kaitse alla!” on Võrumaa Kutsehariduskeskuse turismi õppetooli õpetaja ja suitsusauna omaniku Eda Veeroja idee, mis leidis kiiresti mõttekaaslasi.

Mõtetest said teod. Nüüd pole ka enam UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni (ERK) kultuuriprogrammide koordinaatoril Margit Siimul küsimust, kas idee võiks vilja kanda.

Asjad on niikaugel, et 2013. aasta kevadel on võimalus esitada taotlus, et suitsusaun võetaks UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse alla.

Õhinapõhiselt tehtud

“Esitamise on põhimõtteliselt heaks kiitnud ka kultuuriministeeriumi juurde moodustatud vaimse kultuuripärandi nõukogu,” nendib kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik Eino Pedanik.

Kui taotlus jõutakse esitada 2013. aasta kevadeks, tehakse otsus 2014. aasta hilissügisel.

Otsust ei oodata niisama. Viimasel ajal on peetud mitmeid seminare, arutelusid, korraldatud näitus ja suitsusaunapäevi, loodud koduleht, valmimisel on ka raamat ja film. Tartu Ülikooli üliõpilased teevad etnoloogilisi välitöid.

“Kui on eestvedajaid, siis on alati ka kaasatulijaid, ja võrokesi tsiteerides saab “õhinapõhiselt” paljugi toredat ära teha,” ütles Siim. “Tehtu näitab, et tegu on kohalikele inimestele omase ja olulise traditsiooniga ning see on UNESCO-le esitatava kandetaotluse aluseks.”

Seotud lood:

Suitsusauna koostöökogu infojuhi Külli Eichenbaumi andmetel on Võrumaal üle saja saunaomaniku, kes kõik on ühiselt kaasa mõtlemas, kuidas traditsiooni säilitada.

Eino Pedanik avaldas erilist heameelt selle üle, et just ka paljud noored on hakanud vanast tavast lugu pidama.

Paraku on teisigi andmeid. Kahel järjestikusel suvel Tartu Ülikooli etnoloogia tudengite läbiviidud välitöödest on selgunud, et suitsusaunad on külades, võrreldes muud tüüpi saunadega, vähemuses. Veelgi kehvem lugu on kombestiku tundmisega.

“Näiteks ei teata ega öelda enam kuigi sageli varem hästi tuntud saunasõnu ja -tänamisi. Kadunud on ka mõned rituaalsed toimingud ja vähe teatakse seal ravimisest,” kirjeldas Eichenbaum.

Ainult hoonest vähe

Tõdedes, et tavad on ohus, ongi võrulased oma peamiseks eesmärgiks sättinud suitsusauna elujõulisuse kindlustamise, millele UNESCOsse saamine peaks kaasa aitama.

Eichenbaumi sõnul saab suitsusauna kasulikke külgi meelde tuletades panna inimesi mõtlema selle üle, kas on ikka mõistlik vahetada see moodsama vastu.

Loogiline on ka, et mida enam on suitsusaunad kasutusel, seda rohkem leidub inimesi, kes on ise nende kommete ja teadmiste kandjad ning loodetavasti ka edasiandjad.

“Saunade kui hoonete hoidmisest ei aita, kui me lõpuks ei tea ega mäleta, kuidas seda pruugitakse,” ütles Eichenbaum.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare