Lamatisi on lihtsam ära hoida kui ravida

 (3)

Lamatisi on lihtsam ära hoida kui ravida
Õigeid vahendeid kasutades ja võtteid omandades pole patsiendi pööramisel vaja jõudu kasutada.Shutterrstock

Liikumis- ja aktiivsuspiirangu korral
ohustavad inimesi mitmed terviseprobleemid, sh lamatis.

Selle aasta novembrist kuni novembrini 2017 toimuvad üleriigilised Eesti Haigekassa korraldatud koolitused tervishoiutöötajatele, kes puutuvad kokku liikumis- ja aktiivsuspiiranguga patsientidega. Koolituse sisu on lamatiste ennetamine varase märkamise ning õigete hooldusvõtete ja abivahenditega.

Koolitusmaterjal põhineb kliinilise kogemusega arstide ja õdede poolt väljatöötatud lamatiste käsitluse ravijuhendil ning vastaval patsiendijuhendil. Lamatiste ennetamisest annab ülevaate Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Ljudmila Linnik.

“Sageli algavad probleemid puudulikest teadmistest, seepärast on lamatiste ennetamise koolitused väga vajalikud nii haigla- kui ka koduõdedele, hooldajatele ja pereõdedele. Loodame, et kõik koolitustel käijad on lahkelt valmis oma teadmisi jagama nii kolleegidega kui ka patsientide lähedastega, kes jälgivad ja hooldavad kodustes tingimustes.”

Survejõud ja hõõrdumine

“Lamatis on nahka ja naha aluskudet kahjustav ränk ning ebameeldiv haigus, mille tekkel on kaks peamist põhjust – need on surve- ja hõõrdejõud,” selgitab Linnik.

Seotud lood:

Lamatis tekib kiiremini kehapiirkondadesse, mis on pideva surve all. Seega on ohustatud eelkõige kukal, kõrvade tagumine pind, küünarnukid, abaluud, kogu istmiku piirkond, puusad, põlved, pahkluud ja kannad. Need on kohad, kus luuline pind on nahale väga lähedal.

Teine sage põhjus lamatiste tekkeks on hõõrdumine vastu madratsi või tooli kattematerjali. Tihti on lamava patsiendi nahk pisut liiga kuiv, või siis vastupidi – niiske, ja kokkupuude riide või mähkmega tekitab lamatised.

Nii on lamatiste risk kõige kõrgem patsientidel, kes peavad lamama või veetma pikka aega järjest ratastoolis.

Risk suureneb juhul, kui inimene ei tunne oma haigusseisundist tulenevalt ebamugavust või valu, mis tekib pikka aega ühes asendis lamamisel või ei reageeri sellele tundele õigel ajal. Seega tasub olla tähelepanelik selliste patsientidega, kel esineb pidev uimasus (ka nt rahustite mõjul) või muu teadvusehäire. Üks lamatiste riskitegur on ka napp toitumine ja vähene vedelikutarbimine.

Lamatiste ennetamine

Lamatisi on kergem ennetada kui ravida. Üks esmane nõue lamatiste ennetusel on see, et patsiendi nahk peab olema kuiv ja puhas. Ljudmila Linnik rõhutab, et kui patsient ise liikuda ei suuda, tuleb hooldajal teda liigutada kindla aja tagant. Ent selleks, et ka hooldajat mitte ebamõistlikult üle koormata, saab kasutada abivahendeid.

“Mida suurema osa ajast veedab inimene voodis, seda olulisem on tema küljealuse kvaliteet. Kui tegu on lamava patsiendiga, tuleb esmalt üle vaadata tema madrats. On olemas nii tavalised kui ka spetsiaalmadratsid, mille pind võimaldab õhul patsiendi all veidi liikuda.

Võimalusel võiks voodis olla ka spetsiaalne lamatisi ennetav madrats või kattemadrats. Kõiki eelmainitud abivahendeid saab Eestis osta või rentida. Mõne abivahendi soetamiseks saab haigekassast soodustust taotleda.

Kui tavalise madratsi korral tuleb patsienti pöörata iga kahe tunni tagant, siis spetsiaalmadratsi puhul piisab, kui pöörata iga nelja tunni järel. See teeb lähedase töö palju kergemaks,” selgitab Linnik. Samas rõhutab ta, et kui patsient on võimeline oma eelistust väljendama, tuleb madrats valida just tema soovidest lähtuvalt.

Esimene tunnus on punetus

Koolitustel tutvustatakse ka patsiendi pööramise õigeid töövõtteid ja selleks kasutatavaid abivahendeid. Neid õpetavad haiglate töötajad edasi ka patsientide lähedastele. Linnik julgustab, et kui õigeid vahendeid kasutada ja võtted omandada, pole vaja jõudu kasutada ning sajakilose mehe pööramisega saab hakkama ka napi jõuga lähedane.

“Samuti on abivahendite mõte hõõrdejõu vähendamine. Üks väga hea vahend on libistuslina, mis teeb pööramise kergeks ja kaitseb nahka riide vastu hõõrdumise eest.”

Ljudmila Linnik õpetab märkama lamatise esmast ohumärki. “Esimene tunnus, millele tuleb kindlasti tähelepanu pöörata, on punetus. Kui tekkinud punasele laigule näpuga peale vajutades jääb punetus alles, tuleb sellele kohe reageerida.”

Õppejõud Linnik käsitleb patsiendi ravi meeskonnatööna. Meeskonnas on tegelikult kõik, kes patsiendiga kokku puutuvad – arstid, füsioterapeudid, õed ja hooldajad, ent samuti lähedased. “Patsiendi jälgimine ja tema seisundi hindamine on pidev protsess, milles osalevad kõik ravimeeskonna liikmed,” rõhutab ta.

Kui patsiendi nahal on avastatud punane laik, tuleb lähedastel sellest kohe meedikuid teavitada. Esmast abi saab pakkuda patjadega, et ohustatud koht rohkem surve või hõõrdumise all kannatama ei peaks. Juba tekkinud lamatis paraneb üldjuhul kahe nädala jooksul. Kui see ei parane, tuleb kindlasti spetsialistidelt abi otsida.

Lamatiste käsitluse ravijuhend ja vastav patsiendijuhend on leitavad veebilehelt www.ravijuhend.ee või saadaval perearstilt trükiversioonis.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare