Mismoodi alandada kõrgenenud vererõhku?



Mismoodi alandada kõrgenenud vererõhku?
Proovige mitmeid liikumisviise. Soovituslik on keskmise intensiiv­susega treening.Shutterstock

Kõrgvererõhktõbi on enim levinud südame-
ja veresoonkonnahaigus. Kahjuks ei tea umbes kolmandik inimestest, et neil on kõrgenenud vererõhk.

Kõrgenenud vererõhuga ei kaasne enamasti kaebusi ning kindlaid sümptomeid, kuid see võib põhjustada mitmeid südame- ja veresoonkonnahaigusi: krooniline südamepuudulikkus, insult, neerukahjustused, nägemisprobleemid jm.

Kõrgenenud vererõhule võivad viidata peavalud, väsimus, tasakaaluhäired ja südame­kloppimine. Kui täiskasvanul on normaalne vererõhk 120/80 mmHg, siis kõrgvererõhktõve puhul on see kõrgem kui 140/90 mmHg. Kodusel korduval mõõtmisel võib keskmine vererõhk olla 135/85 mmHg või üle selle. Mida kõrgem on vererõhk, seda kiiremini arenevad sellest põhjustatud haigused ja seda suuremad võivad olla organite kahjustused. Seetõttu on väga oluline kõrge vererõhk normi ehk madalamaks viia. Siin saab igaüks ise palju ära teha igapäevaseid toitumis- ja liikumisharjumusi muutes.

Liikuv eluviis au sisse

Liikumisharjumusi pole kunagi hilja muuta. Alustada võib kohe, kuid rahulikult ja ülepingutusi vältides. Ühe näitajana annab kõrgenenud vererõhust märku vööümbermõõt. Tervisele ohtlikuks vööümbermõõduks peetakse meestel üle 102 cm ja naistel üle 88 cm. Seetõttu on tervislik kehakaalu saavutamine ja säilitamine väga oluline.

Seotud lood:

Korrapärane liikumine on eelkõige oluline istuva töö tegijatele, kuid tervitatav igas vanuses inimeste puhul, kel vererõhu väärtus kuni 180/105 mmHg (sh neile, kellele on määratud tablettravi). Sellest kõrgema vererõhu korral pidage enne füüsilise koormuse suurendamist nõu arstiga. Mõõdukas regulaarne aeroobne treening 5–7 korda nädalas kestusega 30–60 min langetab vererõhku, sest treeningu mõjul veresooned laienevad. Treeningu võib jagada ka vähemalt kümneminutilisteks perioodideks. Nädala jooksul on soovitatav liikuda mitte vähem kui 150 min.

Eelistatud on vastupidavus­treening (kõndimine, ujumine, rattasõit, lauatennis, murdmaasuusatamine, orienteerumine, tantsimine). Proovige mitmeid liikumisviise. Soovituslik on keskmise intensiivsusega treening. See tähendab, et treeningu jooksul tekkiv kiirem hingamine peab lubama treeningukaaslasega rääkida, kuid mitte laulda. Lisage koormust vähehaaval, vastavalt enesetundele ja jõudlusele.

Keedusoola asemele ürdid

Keha normaalseks toimimiseks vajalik soolakogus on 5 g (triiki teelusikatäis) päevas ja see sisaldab u 2 g naatriumi. Soola kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest. Pikaajalisel soola liigtarvitamisel koguneb veresoontesse rohkem vedelikku ja suureneb ringleva vere maht – see tõstab omakorda vererõhku. Soola piiramine vähendab vedeliku kogunemist organismi, aitab langetada südame ja neerude koormust ning vererõhku.

Soola tarvitamise piiramiseks on igapäevaelus lihtsaid võimalusi. Üks neist on valmistada toitu soolata. Vajadusel lisage sool valmistoidule alles pärast selle maitsmist. Kui alguses tundubki söök maitsetu, harjub ajapikku maitsemeel vähema soolaga. Toitude maitsestamiseks kasutage pigem ürte (till, petersell, basiilik, koriander jne) või vürtse (paprika, tšillipipar).

Vältige eeltöödeldud toiduaineid (konservid, kaupluste valmistoidud, tööstuslikud salatikastmed, näksid ja krõpsud). Need sisaldavad sageli palju soola – ühest suurest taldrikutäiest purgisupist võib saada päevase maksimaalselt lubatud soolakoguse. Ketšupi, sinepi, sojakastme või valmis salatikastmete rohkel kasutamisel võib ka lihtsast köögiviljasalatist tulla soolarikas toit. Maitsva salatikastme saate sidrunimahla, õli või maitsestamata jogurtiga. Kui toidukord oligi soolarikas, tasakaalustage liigset soola värskete köögi- või puuviljadega.

Head infot patsiendijuhendist

Kõrgvererõhktõve raviks on Haigekassa eestvedamisel välja töötatud ravi- ja patsiendijuhend. Selle eesmärk on aidata edukamalt haigustega toime tulla, anda vastuseid sagedasematele ravi ja igapäevaelu puudutavatele küsimustel, toetada abivajajaid raviprotsessis. Patsiendijuhendi saab perearstilt või kodulehelt ravijuhend.ee. Juhendi koostajad on eriala parimad eksperdid ja see tugineb samateemalises ravijuhendis antud ravisoovitustele.

Ühtlasi on need abiks ka haiguse varajaste tunnuste märkamisel ja seeläbi saab õigel ajal perearsti poole pöörduda. Üle 40aastased võiksid vererõhu mõõtmiseks ning südame- ja veresoonkonnahaiguste riski hindamiseks külastada perearsti või -õde vähemalt kord viie aasta jooksul. Kõrgvererõhktõve ravimiseks võib arst välja kirjutada ka ravimeid, kuid need ei asenda eluviiside muutmise vajalikkust. Samas tuleb ravimite võtmisel konsulteerida arstiga sobiva treenimisviisi ja -intensiivsuse leidmiseks. Mitmed südame- ja vererõhuhaiguse ravimid langetavad pulsisagedust ning see ei võimalda treeningu ajal pulsisagedusel eeldataval määral kiireneda. Ka juba kasutatavatest ravimitest on alati parim ülevaade perearstil.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare