Perearstide kvaliteedisüsteem innustab ja pakub turvatunnet

 (1)

Perearstide kvaliteedisüsteem innustab ja pakub turvatunnet
Paide perearst Ilme Last on väga rahul, et liitus perearstide kvaliteedisüsteemiga – suurema uuringuraha eest saab ju krooniliste haigustega patsienti sagedamini jälgida.Foto: Signe Kalberg

Kvaliteedisüsteem motiveerib perearsti panema oma töös rohkem rõhku kroonilisi haigusi põdevate patsientide jälgimisele ning aitab teda selles.

Perearstidel ja -õdedel on Eesti tervishoiusüsteemis täita ülitähtis osa. Et perearstidel on tervishoiusüsteemis koordineeriv roll, ongi seepärast haigekassa üks strateegiline eesmärk perearstide rolli järk-järguline suurendamine.

Et perearstide ja nende meeskonna rolli kasvatada, on oluline jälgida ravi kvaliteeti. Üks kvaliteedi arendamise ja kontrollimise osa on 2006. aastal rakendatud perearstide kvaliteedisüsteem (PKS), mille haigekassa arendas välja koostöös Eesti Perearstide Seltsiga. Süsteemi peamine eesmärk on ennetada haigusi ning jälgida kroonilisi haigusi põdevaid patsiente.

Paide perearst Ilme Last on üks neist 767-st perearstide kvaliteedisüsteemiga liitunud tohtrist, kes saab kokkulepitud punktisüsteemi alusel lisatasu ennetustöö ja krooniliste haigetega tegelemise ning erialase lisapädevuse eest (Sellest aastast on PKS-is osalemine kõigil perearstidel kohustuslik – S. K.).

„Liitusin kvaliteedisüsteemiga neli-viis aastat tagasi ja olen selle sammuga väga rahul. Uue süsteemiga harjumiseks, mis tegelikult kergendas krooniliste haigete jälgimist, kulus ehk kõige enam paar kuud. Midagi keerulist selles polnud ja töökoormuse suurenemise asemel võin pigem rääkida vastupidisest,” räägib perearst. Ilme Lasti nimistus on 1960 inimest. Neist kroonilisi haigeid, keda peaks jälgima, kontrolli kutsuma, uuringutele või analüüse tegema saatma, on üle 600.

Seotud lood:

Dr Ilme Last lisab, et tema kui perearsti töö krooniliste haigete jälgimisel muutus lihtsamaks, sest arvuti töölauale ilmub patsiendi kohta meeldetuletus, millist uuringut või analüüsi vaja on. „See aitab saada ülevaadet, mida ja millal teha tuleb,” tõdeb Last.

Samuti motiveerib perearste kvaliteedisüsteemis kaasa lööma see, et hea töötulemuse puhul saab maksta boonustasu töö tegijatele. Tulemuse saavutanud perearst saab suurema rahalise mahu uuringute tegemiseks. Patsient saab paremini jälgitud ja ühtlasi see ka koolitab patsienti. Enamik juba teab, millal ja miks end kontrollima tulla. „Muidugi on neidki, kes vajavad meeldetuletust ja vahel kiputakse unustamist vabandama põhjendusega: „Mul pole ju midagi viga”. Ent analüüsidega ja läbivaatusel võib avastada mõne peidus püsinud haiguse, mis tähendab selle varast avastamist ja tulemuslikku ravi,” selgitab Last. Ta rõhutab, et kvaliteedisüsteemi tulemuslikkuse puhul tuleb kindlasti esile tõsta ka perearsti õde – temata ei saa ükski perearst kroonilisi haigeid jälgida ning haiguste ennetust teha.

„Osalemine kvaliteedisüsteemis tähendab ühtlasi meie töö kontrollimist, et kas oleme kasutanud vajalikke uuringuid ning analüüse. Millised on olnud tulemused ja muutused,” selgitab Ilme Last. Tohter kinnitab veel kord, et kvaliteedisüsteemist on kasu nii arstile kui ka tema nimistus olevale patsiendile – eraldatava lisaraha abil saab arst määrata rohkem uuringuid ja analüüse. See võimaldab aga omakorda parandada diagnostikat, ja ka patsient on rahul. „Eks inimesed tahavad ikka, et neid rohkem uuritakse ja analüüse tehakse. Ühtlasi saab patsient kindlustunde, et temaga tegeldakse, teda uuritakse ja ta saab asjatundlikku ravi,” märgib Last.

Pidev jälgimine väldib tüsistusi

Et üks kvaliteedisüsteemi eesmärk on parandada kroonilisi haigusi põdevate patsientide jälgimist, on süsteemis määratletud teatud hõlmatus. „Olen sisearstina töötanud ja seega moodustavad pidevat jälgimist vajavad kroonilised haiged minu nimistust enam kui kolmandiku ehk üle 600 inimese,” nendib Ilme Last.

See tähendab, et arst peab teatud arvule oma nimistu patsientidele osutama indikaatoriga mõõdetavat tegevust (nt ravi, uuring).

Protsess näeb välja nii, et krooniliste haigete jälgimiseks saadavad perearstid nimistus olevate ja sihtrühma kuuluvate isikute info haigekassale. Vastavalt sellele, kui suurele osale sihtrühmast on tehtud indikaatoriga määratud ravi, vastuvõtt või uuring (seda jälgitakse esitatud raviarvete alusel), moodustubki hõlmatus.

„Nõutavaks hõlmatuseks on 90% nimistust, krooniliste haiguste puhul nõutavad hõlmatused suurenevad aga järk-järgult, u 10% eelneva aasta keskmisest tasemest,” selgitab tohter. See innustab arste igal aastal oma tulemust parandama ja selle poole püüdlema, et võimalikult paljud patsiendid sihtrühmast oleksid jälgimise all.

Kvaliteedisüsteemi tulemuste alusel kasvab krooniliste haigete jälgimine aastast aastasse. Samuti liitub kvaliteedisüsteemiga igal aastal üha enam perearste ja suureneb ka oodatud tulemuse saavutanud perearstide osakaal. Viimastel aastatel on üha enam ka neid patsiente, kelle seisundit perearstid pidevalt jälgivad – ja see vähendab kahtlemata haigusega kaasnevaid tüsistusi.

Tänaseks võib väita, et perearsti kvaliteedisüsteem Eestis on edukas ning perearstide ja -õdede töö haiguste ennetamisel ja krooniliste haigete jälgimisel igati tulemuslik. Ka haigekassa analüüsib koos Eesti Perearstide Seltsiga omalt poolt põhjusi, miks ühel või teisel perearstil tulemus saavutamata jäi – nii saab tulevikus sellelegi probleemile lahenduse leida.

„Mina leian küll, et perearstide kvaliteedisüsteem on oma eesmärgi täitnud ja toimib tulemuslikult,” kiidab Ilme Last.



KOMMENTAAR

Maie (74-aastane), Ilme Lasti patsient

Põen kroonilisi haigusi ligi paarkümmend aastat. Mul on probleemid südame, selja ja kilpnäärmega. Oma perearstiga olen väga rahul ja ega ma näegi suurt vahet selle ajaga, kui ta polnud veel perearstide kvaliteedisüsteemiga liitunud. Ta on alati olnud väga tähelepanelik, hoolib inimesest. Mind kutsub arst korra aastas just mu krooniliste haiguste tõttu uuringutele ja analüüse andma. Koos vaatame läbi ka raviskeemi. Minu meelest ongi oluline arsti ja patsiendi tihe koostöö, sest inimene ise peab võtma ka vastutuse oma tervise eest. Ta peaks julgema rääkida oma probleemidest ja kindlasti mõtlema kaasa, mida saaks ta ise tervise huvides veel paremini teha.

Eesti Haigekassa

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare