Uuest aastast tuleb täiendav ravimihüvitis

 (2)
Täiendav ravimihüvitis kehtib soodusravimitele tehtud kulutuste puhul.
Täiendav ravimihüvitis kehtib soodusravimitele tehtud kulutuste puhul.Foto: Ago Tammik

Täiendava ravimihüvitise süsteemi muutmise eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust suurte ravimikuludega inimeste jaoks.

Täiendav ravimihüvitis on seni mõeldud neile, kelle kulutused ravimitele on suuremad kui 300 eurot kalendriaastas. Kui seni pidi hüvitise saamiseks haigekassale avalduse esitama, siis alates järgmise aasta algusest muutub ravimihüvitis automaatseks – lisasoodustuse saab kindlustatu koos tavapärase ravimisoodustusega juba ravimi väljaostmisel apteegis. Seda aga juba kulutustelt, mis ületavad 100 eurot kalendriaastas.

Kulutused ravimitele on ühed suuremad väljaminekud tervishoius. Tervise Arengu Instituudi andmetel (2015) läheb kõigist tervishoiukuludest 38% ravimitele, sh ligi viiendik käsimüügi- ja retseptiravimitele ning kolmandik hambaravile. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) tõi 2014. aastal Eesti tervishoiusüsteemi kohta tehtud analüüsis välja, et ravimitele kulutavad rohkem just madalama sissetulekuga leibkonnad. Täiendava ravimihüvitise süsteemi muutmise eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust just suurte ravimikuludega inimestele, hüvitades nende ravimitele tehtud kulutusi senisest oluliselt suuremal määral.

Kuidas hüvitist arvutatakse?

Täiendav ravimihüvitis kehtib soodusravimitele tehtud kulutuste puhul. See tähendab, et arvesse ei võeta käsimüügi- ja retseptiravimitele tehtavaid kulutusi, mis pole kaetud haigekassa soodustusega (pole soodusravimid) või meditsiiniseadmetele.

Seotud lood:

Uuest aastast jõustuva muudatuse puhul hakkab haigekassa 50% ulatuses hüvitama kulutusi ravimitele, mis jäävad vahemikku 100–300 eurot. Näiteks kui kulutasite ravimitele 250 eurot (seda nimetame alussummaks), siis saadava hüvitise jaoks lahutame sellest summast 100 eurot. See on hüvitise maksmise alampiir ja teeme arvutustehte 150 × 50% = 75 eurot. Üle 300 euro ulatuvate kulutuste puhul hüvitab haigekassa 90% ravimist. Näiteks kui alussummaks on 500 eurot, lahutame sellest 300 eurot ja teeme tehte 200 × 90% = 180 eurot.

Täiendavat ravimihüvitist arvestatakse kalendriaastas kogunenud kulutuste põhjal. See kujuneb soodusravimitele kalendriaastas kulutatud summast, millest lahutatakse ravimile kehtestatud piirhinda või hinnakokkuleppehinda ületav ehk välditav summa.

Uuest aastast ühine retseptitasu

Lisaks täiendava ravimihüvitise süsteemile muutub 2018. aasta algusest ka n-ö retseptitasu. Varem oli see 100%, 90% ja 75% soodustuse korral 1,27 eurot ning 50% soodustuse korral 3,19 eurot ühe retsepti kohta. Alates 2018. aasta algusest on kõikidele retseptidele ühine retseptitasu 2,50 eurot.

Mida kõrgemad on kulutused ravimitele, seda suurem on täiendav ravimihüvitis. Kui kulutate näiteks aastas ravimitele kokku 110 eurot, siis on täiendav ravimihüvitis 5 eurot, 250 euro puhul 75 eurot ja 400 euro korral 190 eurot. Eestis on 110 000 inimest, kelle kulutusi uus täiendav ravimihüvitis leevendada aitab.

Lisainfot hüvitise taotlemise kohta leiab haigekassa kodulehelt. Lisaks hüvitise õigusele on 2018. aasta algusest võimalik riigiportaalis Eesti.ee vaadata ka kalendriaastas ravimite ostudest tekkinud alussummat, mis on täiendava ravimihüvitise maksmise aluseks. Kui alussumma ületab 100 eurot, on müüdud retseptidel näha ka täiendava ravimihüvitise summa, mille võrra apteegis suuremat soodustust saadi. Alussummat ja ravimihüvitise soodustust on võimalik küsida ka apteegist või vaadata apteegi ostutšekilt.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare