Suuremõisa pargi rekonstrueerimine

Hiiumaal taastati Suuuremõisa pargi hävinud osa. Tööd kindlustavad paremad säilimistingimused hoonetele ja on abiks pargi hoolduskavajärgsete tööde tegemiseks.

Suuremõisa peahoonet kasutab Hiiumaa ametikool, põhjapoolset tiibhoonet Suuremõisa põhikool. Hoones toimuvad tihti kultuuriüritused ja konverentsid ning mõisa parki hindab maastikuarhitekt, Suuremõisa pargi rekonstrueerimise projekti autor Kristiina Hellström kõrgelt. Park on Hellströmi kirjeldusel mõisakompleksi lahutamatu osa, mis koos hoonestusega on välja kujunenud nelja sajandi vältel. „Eesti kontekstis ei ole nii pika ajalooga, suures osas säilinud park koos ka enamasti säilinud hoonestusega sugugi tavaline. Eriliseks teeb Suuremõisa pargi järjepidevus - pea iga omanik, iga haldaja, iga aednik on siia midagi uut ja ilusat lisanud, samal ajal hoolt kandes, et väärtuslik vana ei hävineks – ja seda isegi nõukogude perioodil. Park on pidanud vastu kõik sõjad, katku-, nälja- ja kolhoosiajad ilma suuremate kadudeta.”

Hiiumaa ametikooli tehtud ning 21 382 euroga KIKi keskkonnaprogrammist toetatud pargi rekonstrueerimist 2016. aastal meenutab Hellström nii: „Nii Hiiumaa ametikooli hallataval alal Tagapargis kui ka tiikide ümbruses ning Paviljonimäest jõeni, kus on Pühalepa valla maad, on 2016. aasta talvel raiet tehtud Suuremõisa pargi rekonstrueerimise projekti järgi. Maha on võetud surnud, ohtlikke või vaateid varjavaid puid. Lisaks on eemaldatud pargimüüre või väärikaid põlispuid ahistavaid noori vahtraid. Koristatud on varem pikali kukkunud puid ning tiikidest välja veetud suured murdunud oksad.”

Raietöid tegi Pärnu perefirma OÜ Kuusk AE, kus töötavad kutsetunnistusega arboristid ja raietöölised. „Kutsetunnistusest tähtsamgi on kogemus parkide korrastamisel ning suur huvi ja armastus puude vastu. Köitega roniti kõrgele puude otsa nii ohtlike puude jupphaaval langetamiseks kui ka kuivanud okste lõikamiseks teede ja radade kohalt.”

Tööd jätkuvad ka edaspidi

Tööd pargis on jätkunud ka peale kõnealust projekti, aprillis istutati Tagapargis vastavalt projektile puid ja põõsaid. Töödes osalesid ka Hiiumaa ametikooli õpilased ja personal. „Vastavalt võimalustele jätkab ametikool ka edaspidi pargi rekonstrueerimist ning küllap on sama plaan loodaval Hiiumaa vallal ning Pühalepa osavallal. Kontrastiks on järjest halvenev olukord RMK hallatavas pargiosas, mis paraku moodustab enamuse Suuremõisa maastiku- ning metsapargist,” tunneb Hiiumaa elanik Hellström muret.

Hiiumaa ametikooli arendusjuht ja KIKi toetatud projekti korraldaja Signe Leidt
märgib rahulolevalt, et tööde tegemiseks vajalikul hankel oli pakkujaid palju ning saadi hea tööde tegija. „KIKiga koostöö oli meeldiv ja sõbralik, saime ka aruandlusele veidi pikendust. KIKi koordinaator Arvi Toss oli abivalmis enne projekti algust ja ka pärast,” kirjeldab Leidt ja lisab juurde, et pargi korrastamist jätkatakse järk-järgult ning koolile on see põhitöö kõrvalt oluline asi, mida teha. „Pargi rekonstrueerimisse kaasab kool ka edaspidi aianduse valdkonna õppijad.”

KIK koordinaator: projekt on suurepärane!

Keskkonnainvesteeringute keskuse Hiiumaa projektikoordinaator Arvi Toss nimetab toetusesaajaga suhtlust heaks ning projekti suurepäraseks.

Miks otsustas KIK just seda projekti toetada?
See on üks suurimaid säilinud Inglise stiilis parke Eestis ja ühtlasi on see ka Hiiumaa üks olulisim kaitsealune park. Park on peaaegu 30 hektarit suur ja sellel on mitu omanikku. Tegelikult viidigi samal ajal ellu kahte projekti seal pargis ja Hiiumaa ametikooli projekt oli lihtsalt mahukam.

Milles seisneb projekti erilisus ja panus keskkonna hoidmisesse?
Kuna park on suurepinnaline ja eriline ning ajalooliselt väärtuslik, siis nüüd pärast pargi rekonstrueerimist on veelgi paremini eksponeeritud pargi keskkondlik ja ajalooline taust. Pargi rekonstrueerimise juures oli ka Kristiina Hellström, kes on doktorikraadiga maastikuarhitekt-planeerija ja oma erialal üks Eesti tippe.

Kuidas tööde tegemine edenes?
Tööde tegemisel ühtegi probleemi ei olnud, kõik sujus nii, nagu vaja. Tulemus on suurepärane.

Milliseks hindate koostööd toetusesaajaga?
Kuna jooksvaid probleeme ei olnud ja suhtlus projekti valmimise ajal oli toetusesaajaga vaid telefoni teel, siis pole mul midagi ette heita. Toetusesaaja sai väga hästi hakkama ja suhtlus temaga oli väga hea.