Vana ja väärikas rahuaed sai korda

Viljandimaal taastati Kärstna mõisa väärtuslik rahula, korrastati kiviaed ja sild.

Sakala kõrgustikul asuv Kärstna mõisa rahula Kabelimägi moodustab kalmistukompleksi koos kabeli ning selle juurde kujundatud pinnavormide, põlishaljastuse ja piirderajatisega. Asjatundjad peavad seda Eesti üheks suuremaks ja terviklikumalt säilinud mõisarahulaks. Rahula erinevate osade väärtus seisneb eelkõige kogu kompleksi terviklikkuses. Siin on säilinud nii kalmistukompleksi iseloomulik maastikukujundus, hauatähised kui ka kalmistu kujunduselemendid.

Restaureerimistööd võttis ette MTÜ Anrepi Lõvi eesmärgiga tõsta Kärstna ehk Kabelimäe kultuurilist ja ajaloolist väärtust, sealhulgas nii kohaliku kogukonna kohtumispaigana kui ka turismiobjektina. Tehtud tööd on oluliseks lisaväärtuseks von Anrep-Elmptide perekonna restaureerimise lõppjärgus olevale kabelile.

Säilitamist vääriv kultuuripärand

Külli Kuldkepp MTÜst Anrepi Lõvi meenutab: „Kui esmakordselt 2006. aastal Kabelimäele tulin, oli mõned päevad tagasi 1844. aastal püstitatud monumendilt Anrepi Lõvi ära tõmmatud tagumine käpp. Pargialal jalutades ja varemetes kabelimüüre uurides avastasin maakivist laotud müüritise, mis oli osaliselt lagunenud ja hävitatud ning leides võsa seest vaevu märgatava kivisilla ning osaliselt rüüstatud hauatähised, julgesin endale tunnistada, et see rahula on üks kultuuripärand, mis väärib korrastamist, säilitamist ja väärtustamist.”

Maakivimüüritise pikkus on umbes 300 meetrit, rahula sissepääsu kaunistab kivisild. „Maakivimüüritise taastamisel avastasime ka teise kivisilla, mis oli pinnasega täidetud. Võib oletada, et teine kivisild on jäänud valmis ehitamata mõisa valitsejate lahkumise ja sõjategevuse tõttu. See kivisild jääb oma taastamist ootama.”

KIKi keskkonnaprogrammist 14 704 euroga toetatud projekti aitas 2016. aastal teostada Maakivist OÜ. „Projekti juhtimise tegi minu jaoks kergemaks see, et töömehed tundsid oma tööd. Kivide tõstmine ja ladumine oli nendele nagu mäng. Töödejuht Hardi-Sander Luik oli aktiivne sobivamate lahenduste leidmisel. Näiteks kivisilla visuaalse vormi loomisel või siis suure kasepuu müüritise pealt mahavõtmise asemel ehitasime maakivimüüritise ümber tema juurestiku.”

Kivist leiti lõvi käpajälg

Tööde tulemusel sai 19. sajandil rajatud maakivimüüritis täies ulatuses taastatud ja kivisild puhastatud ning uue vormi ja väljanägemise. Kivisillal loob lisaväärtust ja elevust tööde käigus avastatud maakivi sees olev lõvi käpajälg. „Tööde tulemus on ilus, see loob nii visuaalset kui ka ajaloolist väärtust, tuues sealjuures välja ka mõisa valitsejate nutikust maastiku eripära esiletoomisel piirderajatisega,” saab Külli Kuldkepp rahulolevalt nentida.

Tema kinnitusel külastab rahulat üha enam inimesi, kes jalutavad mööda Sakala kõrgustikule omast reljeefset alleed. „Sealt avaneb selge ilmaga imeilus vaade Otepää kõrgustikule ning ületades taastatud kivisilda ei jää märkamata ka taastatud ja hooldustöödel puhtaks raiutud looklev maakivimüüritis.”

Rein Anton, MTÜ Kärstna Külaliikumine juhatuse esimees kinnitab, et kabelimägi koos seal paikneva von Anrepi perekonnakabeliga, skulptuuriga "Uinuv lõvi" ning seda ümbritseva kiviaiaga on lahutamatu osa Kärstna mõisa pargist, sest mõisat ja Kabelimäge ühendab puudeallee.

„Tänu taastatud kivisillale ja parandatud müüritisele tulevad kõik need objektid oluliselt paremini esile sest lisaks eelmainitud töödele on Külli Kuldkepi initsiatiivil täielikult ju taastatud kabel ja puhastatud võsast park. Lisaks on tagatud, et ajaloo- ja kultuuriväärtuslik objekt püsib heas korras veel pikka aega ning on huvilistele lihtsamini leitav ja ligipääsetav,” kinnitab Anton.