Kust on tulnud nimi Piret? 1. veebruaril on Pireti, Brigitta ja Birgiti nimepäev

 (3)
                     
Maaleht
Kust on tulnud nimi Piret? 1. veebruaril on Pireti, Brigitta ja Birgiti nimepäev
1969 anti Brigitte Bardot näojooned Prantsusmaa rahvuslikule sümbolile Marianne'ile.

Maalehe teadmisveerg "Tuna & täna" on seekord pühendatud Piretile, Brigittale, Birgitile, Britile Gitale ja nende sugulasnimedele.

  • 1. veebruaril on nimepäev neil, kes kannavad keldi tule-, kevade-, ravitsemis- ja luulejumalannast Brigidist ("ülendatud") pärit nime. Algupära võib olla ka muinasgermaani "särav", "tore" ja/või muinasskandinaavia mehenimi Birger ("valvur").

  • 13. I 2013 elas Eestis:

Piret 3530; Birgit 1232; Berit 435; Brigitta 179; Britta 177; Brita 174; Brigita 138; Pirjo 93; Pirgit 86; Britt 85; Brit 78; Pirje 77; Gita 34; Gitta 23; Birgitta 22; Birgita 18; Pirkko 16; Brigitte 14; Brigit 12; Birte 7; Pirja 5.

  • Püha Birgitta (ka Birgitta Rootsist, sündinud Birgitta Birgersdotter; 1303 - 23. VII 1373) asutas XIV sajandil birgitiinide kloostriordu. Esimene klooster asutati Vadstenas 1346.

Umbes 1400 asutati birgitiinide ordu kolmas, Pirita klooster, Vana-Liivimaa ainus kaksik- ja suurim naisklooster, ka palverännukeskus. Kirik valmis 1436. Hävitati 1575 Vene vägede poolt. Pirita on nime saanud Birgitta järgi.

  • Muiste elas Saaremaal vägilane Suur Tõll, saarlaste vanem ja valitseja.

Suure Tõllu naine Piret oli kasvu ja jõu poolest mehele vääriline.

Pireti pada oli suur nagu vaese mehe saun. Sinna mahtus terve tiigitäis vett.

Ruhnu saarel oli nende kapsaaed. Kui Piret paja tulele pani, saatis ta Tõllu kapsaid tooma. Kuni vesi keema läks, käis Tõll Ruhnus ära.

  • Prantsuse filminäitleja Brigitte Bardot (sünd 28. IX 1934) sai 1956 kuulsaks Roger Vadimi filmiga "Ja jumal lõi naise", mängis 47 filmis, tüdines 39aastaselt filmistaar olemast ja hakkas loomi kaitsma.

1969 anti tema näojooned Prantsusmaa rahvuslikule sümbolile Marianne'ile. Järgnesid Michèle Morgan (1972), Mireille Mathieu (1978), Catherine Deneuve (1985), Inès de la Fressange (1989), Laetitia Casta (2000), Évelyne Thomas (2003), Sophie Marceau (2012).

1985 autasustati teda Auleegioni ordeniga, kuid ta keeldus seda vastu võtmast.

  • Tõlkija ja diplomaat Piret Saluri (sünd 22. X 1943) on ainus Eesti tõlkija, kes saanud Soome riigi kirjandustõlkija auhinna (1987).

  • Füüsik ja teadusfilosoof Piret Kuusk (sünd 21. II 1947): "Meie eestikeelne kool ja anglofiilne ühiskond õpetavad noortele inglise keele nii hästi selgeks, et tekib kiusatus ülikool muuta ingliskeelseks. /.../ Mulle tundub, et ingliskeelsete loengute kvaliteetsemaks tunnistamisest pole enam pikk tee Tatarimaal kuuldud väite analoogini: õpetada tuleb võõras keeles, sest "mõeldamatu on ju kõiki vajalikke õpikuid eesti keelde tõlkida!".

  • Saksa aerutaja Birgit Fischer (sünd 25. II 1962), kaheksakordne olümpiavõitja ning 27kordne maailmameister, on tulnud olümpiavõitjaks kuutel olümpiamängudel. Sama on suutnud ainult Ungari vehkleja Aladár Gerevich. Fischer on nii kõigi aegade noorim kui ka vanim olümpiavõitja aerutamises vastavalt 18- ja 42aastaselt.

  • Laulja ja saatejuht Piret Järvis (sünd 6. II 1984) on kirjutanud Vanilla Ninja hiti "Club Kung Fu" sõnad ning paljude teiste selle ansambli lugude sõnad ja viisid. Ka Vanilla Ninja nime mõtles välja Piret Järvis koos Sven Lõhmusega.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Hugo Treffneri gümnaasiumis esitletakse raamatut Urmas Kokassaarest
Urmas Kokassaarele pühendatud raamatu „Jagatud teadmised“ toimetaja Mart Orav, koostaja Juhani Püttsepp ja Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer.
Homme, laupäeval kell 14 esitletakse Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi aulas kooli kauaaegsele bioloogiaõpetajale Urmas Kokassaarele (1963–2013) pühendatud raamatut „Jagatud teadmised“.
Riik saab hakata Nabalas maid välja ostma
Üks tuntumaid Nabala kaitseala loodusnähtusi on Tuhala nõiakaev, mille tõttu muudeti ka Rail Balticu trassi asukohta, on keelustatud kaevandamist ning kehtestatud teisi piiranguid.
Valitsus andis Nabala-Tuhala looduskaitseala loomisele rohelise tee, mis võimaldab nüüd riigil hakata sealsetelt maaomanikelt nende majandamiskeelu tsooni jäävaid maid välja ostma.
Kaitsealade rohkus piirab juba tõsiselt omandi kasutamist
Haanja valla mees Kalju Kalk jäi looduskaitsesaaga hammasrataste vahele 2006. aastal, kui selgus, et lõviosa tema metsast asub loodaval kaitsealal. Nüüd puud mädanevad, sest saega metsa minemisele ei saa mõeldagi.
Maaomanikud peavad hüvitisi kaitsealade alla jäävate eramaade eest ebaloomulikult väikeseks ja on seda meelt, et uusi kaitsealasid luuakse sageli kergekäeliselt.
Hundijahikeeld katkualadel hirmutab lambakasvatajaid
Kui Karula rahvuspargi aladel Kolski külas lambaid pidav Ants Kuks lambavalvekoerad soetas ja nad välja koolitas, kadusid ka huntide rünnakud lammastele.
Lambapidajad kardavad, et hundijahi keelamine sigade katku piirkonnas toob võsavillemite arvu kasvu ning sagedasemad veretööd lammaste kallal.
Kalmistu müügiks? Kas tõesti? (3)
27. november 2014 14:42
Kalmistu müügiks? Kas tõesti?
Narva Aleksandri kogudusele kuuluv Vaivara Vana kalmistu pakub morbiidseid vaatepilte, sest rahulale omase väärikuse asemel hoomab sellest omaniku hoolimatust ja totaalset minnalaskmise meeleolu.
Aleksandri kogudus pankrotis, kalmistud koos kadunukestega müügis − kostab Narva suunast paanikahüüdeid. Kalmistut aga pole sugugi nii lihtne müüa.
Küsitlus: Kuidas piirate suhkrusöömist?
Ain Kallis
Odav hind teeb piimatootmisele lõpu
OÜ Abaja Farm juhataja Kalle Adler lõpetas piimatoot- mise, kuna vana lauda ja lüpsi- süsteemi asendamine kaasaegsega on praeguse piima- hinna tõttu võimatu.
Piima omahind on Eestis keskmiselt 30 senti, tootja saab 25.
Kui omanik ei luba, siis piirivalvur piiril liikuda ei tohi
Värska vallavanem Raul Kudre ütleb, et tema oma maatükil töid takistama ei kipu, küsimus­tele aga ootab ikka vastuseid.
Eesti idapiiri valvamine sõltub sisuliselt Vene­maaga külgnevate kinnistute omanike heast tahtest, selgus piiririba võsast puhtaks raadamise käigus.
Eritoetus piimatootjatele: lehma või kvoodi kohta?
Praegu pole veel selge, kas seitse miljonit eurot eritoetust jaotatakse piimakvoodi või piimalehmade arvu peale.
Euroopa Komisjon otsustas toetada Vene embargo all kannatavaid Baltimaade põllumehi.