Kust on tulnud nimi Piret? 1. veebruaril on Pireti, Brigitta ja Birgiti nimepäev

 (3)
                     
Maaleht
Kust on tulnud nimi Piret? 1. veebruaril on Pireti, Brigitta ja Birgiti nimepäev
1969 anti Brigitte Bardot näojooned Prantsusmaa rahvuslikule sümbolile Marianne'ile.

Maalehe teadmisveerg "Tuna & täna" on seekord pühendatud Piretile, Brigittale, Birgitile, Britile Gitale ja nende sugulasnimedele.

  • 1. veebruaril on nimepäev neil, kes kannavad keldi tule-, kevade-, ravitsemis- ja luulejumalannast Brigidist ("ülendatud") pärit nime. Algupära võib olla ka muinasgermaani "särav", "tore" ja/või muinasskandinaavia mehenimi Birger ("valvur").

  • 13. I 2013 elas Eestis:

Piret 3530; Birgit 1232; Berit 435; Brigitta 179; Britta 177; Brita 174; Brigita 138; Pirjo 93; Pirgit 86; Britt 85; Brit 78; Pirje 77; Gita 34; Gitta 23; Birgitta 22; Birgita 18; Pirkko 16; Brigitte 14; Brigit 12; Birte 7; Pirja 5.

  • Püha Birgitta (ka Birgitta Rootsist, sündinud Birgitta Birgersdotter; 1303 - 23. VII 1373) asutas XIV sajandil birgitiinide kloostriordu. Esimene klooster asutati Vadstenas 1346.

Umbes 1400 asutati birgitiinide ordu kolmas, Pirita klooster, Vana-Liivimaa ainus kaksik- ja suurim naisklooster, ka palverännukeskus. Kirik valmis 1436. Hävitati 1575 Vene vägede poolt. Pirita on nime saanud Birgitta järgi.

  • Muiste elas Saaremaal vägilane Suur Tõll, saarlaste vanem ja valitseja.

Suure Tõllu naine Piret oli kasvu ja jõu poolest mehele vääriline.

Pireti pada oli suur nagu vaese mehe saun. Sinna mahtus terve tiigitäis vett.

Ruhnu saarel oli nende kapsaaed. Kui Piret paja tulele pani, saatis ta Tõllu kapsaid tooma. Kuni vesi keema läks, käis Tõll Ruhnus ära.

  • Prantsuse filminäitleja Brigitte Bardot (sünd 28. IX 1934) sai 1956 kuulsaks Roger Vadimi filmiga "Ja jumal lõi naise", mängis 47 filmis, tüdines 39aastaselt filmistaar olemast ja hakkas loomi kaitsma.

1969 anti tema näojooned Prantsusmaa rahvuslikule sümbolile Marianne'ile. Järgnesid Michèle Morgan (1972), Mireille Mathieu (1978), Catherine Deneuve (1985), Inès de la Fressange (1989), Laetitia Casta (2000), Évelyne Thomas (2003), Sophie Marceau (2012).

1985 autasustati teda Auleegioni ordeniga, kuid ta keeldus seda vastu võtmast.

  • Tõlkija ja diplomaat Piret Saluri (sünd 22. X 1943) on ainus Eesti tõlkija, kes saanud Soome riigi kirjandustõlkija auhinna (1987).

  • Füüsik ja teadusfilosoof Piret Kuusk (sünd 21. II 1947): "Meie eestikeelne kool ja anglofiilne ühiskond õpetavad noortele inglise keele nii hästi selgeks, et tekib kiusatus ülikool muuta ingliskeelseks. /.../ Mulle tundub, et ingliskeelsete loengute kvaliteetsemaks tunnistamisest pole enam pikk tee Tatarimaal kuuldud väite analoogini: õpetada tuleb võõras keeles, sest "mõeldamatu on ju kõiki vajalikke õpikuid eesti keelde tõlkida!".

  • Saksa aerutaja Birgit Fischer (sünd 25. II 1962), kaheksakordne olümpiavõitja ning 27kordne maailmameister, on tulnud olümpiavõitjaks kuutel olümpiamängudel. Sama on suutnud ainult Ungari vehkleja Aladár Gerevich. Fischer on nii kõigi aegade noorim kui ka vanim olümpiavõitja aerutamises vastavalt 18- ja 42aastaselt.

  • Laulja ja saatejuht Piret Järvis (sünd 6. II 1984) on kirjutanud Vanilla Ninja hiti "Club Kung Fu" sõnad ning paljude teiste selle ansambli lugude sõnad ja viisid. Ka Vanilla Ninja nime mõtles välja Piret Järvis koos Sven Lõhmusega.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
31. oktoober 2014 07:54
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
Tartu linna piiril elav Valdur Soop on tõenäoliselt Eesti suurim ebaküdooniakasvataja.
Eestis kasvatatakse ebaküdooniat ehk põhjamaist sidrunit
vaid mõnel hektaril, kuid Lätis on see tõusev trend.
Teeme veinidega nalja
30. oktoober 2014 16:54
Teeme veinidega nalja
Igal aastal on Maalehe koduveinikonkursile laekunud ka erinevatest köögiviljadest pruulitud veine.
Veinitegu ei pea alati surmtõsine olema, natuke saab nalja ka teha, katsetades üllatavate toorainetega.
Komeet kihutas Marsist napilt mööda
Siding Springi ja Marsi kaksikportree nende lähedushetkel 19. oktoobril.
19. oktoobril lendas sabatäht Siding Spring Marsist mööda kolm korda lähemalt kui Maa ja Kuu vahemaa.
Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?
Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.
Vesiveski on Eestis lihtsalt nuhtlus!
Kalev Pehme ei ole veel kaotanud lootust, et suudab taastada osalt varemeis oleva Linnaveski vesiveski.
Kunagist kuulsat Linnaveski vesiveskit taastada üritav Kalev Pehme kardab, et rajatav kalatrepp võtab temalt kivitöökoja rajamise võimaluse.
Piiril löödi lõpuks saag sisse (3)
30. oktoober 2014 11:03
Piiril löödi lõpuks saag sisse
29. oktoobril algasid tööd Eesti−Vene kontrolljoonel. Eesti Vabariigi piiriesindaja Aimar Köss (tagaplaanil) ja Piusa kordoni juht Valmar Hinno (esiplaanil) Misso vallas Kivora külas suhtlesid ka meediaga.
Riik astub samme Eesti−Vene kontrolljoonel. Nimelt tõi kaitsepolitseinik Eston Kohvri röövimise lugu 5. septembri hommikul Miikse küla all muu hulgas selguse, et piiriga pole asjad sugugi nii, nagu peaks.
Metsaelukate horde aitab ohjes hoida jaht ja ainult jaht
Õpitud erialalt küll ornitoloog ja bioloog Olav Renno on loodusega sina peal, eriti mis puudutab metsaelukaid. Ta usub, et peamiselt metsakahjustusi tekitavaid sõralisi peaks meie metsades olema mitu korda vähem. Aga ega siin muu eriti aita kui küttimine.
Metsaomanikud on teadupärast püsti hädas igasuguste metsaelukatega, kes arvavad, et värskelt kasvama pandud puulapsed on nende jaoks loodud toidulaud, mis kiiresti tuleb lagedaks süüa.
Aasta Põllumees 2014 konverents Riigikogu saalis
Tavakohane ühispilt. Esimeses reas vasakult: Piret Alfthan, president Toomas Hendrik Ilves, aasta põllumees 2014 Ilmar Teevet, põllumajandusminister Ivari Padar, Liana Põder ja Margot Saare. Tagareas Maalehe ajakirjanik Silja Lättemäe, põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, Nordea Liising Eesti juhatuse esimees Silver Kuus, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Tõnu Rahula, Andres Tamm, Peeter Alep, Arne Tamm, Karmo Põder, Tiit Uusoja ja Tiit Juhani.
Kliimamuutustest ja keskkonna seostest põllumajan­dusega oli mitu ettekannet nii Eestist kui Soomest.
Eesti toidu uutest turgudest rääkisid nii põllumajandusminister Ivari Padar kui ka veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Rahvusvahelist mõõdet lisas Euroopa põllumajandusorganisatsiooni COPA-COGECA
peasekretär Pekka Pesonen, kes tutvustas Euroopa Liidu ja maailma riikide kaubandus­läbirääkimisi.
Hirmud, hirmud, teatri hirmud. Keda kardame?
Eesti Teatriagentuur oli oma 20. sünnipäeva puhul peetud konverentsi kutsunud protokollima Joonmeedia kunstniku Tanel Rannala. Protokollist sai kunstiteos.
Raha võim teeb ebakindlaks. Ja araks. Sellest ei pääsegi, kui tegelikkusest ei saa ausalt ja otse rääkida.
Leigarite vägi
30. oktoober 2014 05:15
Leigarid
Tõelised staarid: esimesest päevast Leigarites kaasa löönud Silvia Kukepuu, 80aastane Marianna Saar ning Laine Mesikäpalt Anna Raudkatsi prossi saanud Marika Oja.
Neljakümne viiendat sünnipäeva tähistav rahvakunstiselts Leigarid annab aastas 200 kontserti, on tantsu sisse pannud nii Mats Traadi “Harala elulood” kui ka pronksiöö.
Majasoojustajad ootavad uut rahalaeva
Elvalanna Anu-Reet Hanso usub, et kui järgmisel aastal tema kodumaja soojustatud saab, vähenevad küttearved poole võrra.
Kortermajade soojustamiseks mõeldud raha, mida KredEx jagas, ei jätkunud sugugi kõigile soovijaile. Kui uus raha saabub, võib minna tihedaks rebimiseks.