• XXX olümpiamängud peetakse Londonis 27. VII - 12. VIII.

Kandideerisid veel (ROKi 2005. a istungjärgul väljahääletamise järjekorras) Moskva, New York, Madrid ja Pariis.

London on esimene linn, kus olümpiamängud peetakse kolmandat korda - varem 1908 ja 1948.

  • Ava- ja lõputseremoonia ning kergejõustikuvõistlused peetakse Londoni uuel olümpiastaadionil. Staadionile mahub 80 000 pealtvaatajat (pärast mänge 60 000).

  • Võistlema on kutsutud 204 riigi ja maa olümpiakomitee esindused - kokku 10 500 sportlast. Suurimad võistkonnad on UK-l - 542, USA-l - 530 ja Venemaal - 436 sportlast. Leedulasi läheb võistlema 63, soomlasi 53, lätlasi 46, eestlasi 33. Need arvud võivad veel muutuda.

  • Kavas on 26 spordiala 302 võistlusala - kaks spordiala vähem kui 2008 Pekingis.

Maha võeti pesapall ja pehmepall. Esimest korda võistlevad naispoksijad - meeste kümne kehakaalu asemel kolmes: kärbes- (51), kerge (60) ja keskkaalus (75 kg). Üle 88 aasta on taas kavas tennise segapaarismäng ning muudatusi on trekisõidus.

  • OMi logo kujutab stiliseeritud aastaarvu 2012.

400 000 naela maksma läinud logo tekitas pärast avalikustamist 2007. a kirevat, enamasti negatiivset vastukaja. Selles on nähtud moondunud haakristi, Lisa Simpsonit suuseksi tegemas jm.

Meedia korraldas hulga uue logo võistlusi. Elegantse lahenduse saatis BBC uudistele James Wren.

Veebruaris 2011 ähvardas Iraan OMi boikoteerida, sest logo kujutavat sõna "Zion". ROK summutas Iraani protesti vaikselt.

  • OMi maskott on Wenlock, para-OMi maskott Mandeville. Kummagi eeskujuks on terasetilk Boltoni linna metallurgiatehasest.

Wenlock sai nime Much Wenlocki linna järgi, kus nüüdisaegsete OMide eelkäijana on juba 1859. aastast saadik peetud Wenlocki olümpiamänge.

Mandeville sai nime Stoke Mandeville'i alevi järgi, kus para-OMi eelkäijana peeti 1948. a esimest korda ratastooli-spordimänge.

  • Kokku on 26 suve- ja 21 tali-OMil medaleid võitnud 137 maad. 80 maad on seni medalita.

Olümpiamängude medalitabel 1896-2010


Riik Suve-OM Tali-OM Kuld Hõbe Pronks Kokku
1. USA 25 21 1016 824 709 2549
2. URS 9 9 473 376 355 1204
3. GER 22 19 336 377 386 1099
4. GBR 26 21 216 258 263 737
5. FRA 26 21 218 239 273 730
6. ITA 25 21 228 189 211 628
7. SWE 25 21 190 193 221 604
8. GDR 5 6 192 165 162 519
9. HUN 24 21 159 143 163 465
10. FIN 23 21 142 142 171 455
46. EST 10 8 13 10 15 38
59. LAT 9 9 2 13 5 20
65. LTU 7 7 4 4 8 16

Kokku 26 21 5365 5333 5623 16321

  • Eesti sportlased on olümpiamängudelt kokku võitnud 74 medalit: 26 kulda, 20 hõbedat ja 27 pronksi. Eesti riigile on neid võidetud 38: suvemängudelt 9-8-14, talimängudelt 4-2-1.

  • Meie kullavõitjad 1920-2010: Alfred Neuland, Eduard Pütsep, Osvald Käpp, Voldemar Väli, Kristjan Palusalu (2), Johannes Kotkas, Ants Antson, Svetlana Tširkova (Lozovaja) (2), Jüri Tarmak, Jaan Talts, Aavo Pikkuus, Ivar Stukolkin, Jaak Uudmäe, Viljar Loor, Mait Riismann, Tiit Sokk, Erika Salumäe (2), Erki Nool, Andrus Veerpalu (2), Kristina Šmigun (2), Gerd Kanter. Eesti riigi kirjas on neist täpselt pooled.

  • Järgmine OM peetakse Rio de Janeiros 5.-21. VIII 2016. See on esimene OM Lõuna-Ameerikas, teine Ladina-Ameerikas, kolmas lõunapoolkeral.

  • Ülejärgmise OMi korraldaja valib ROK oma istungjärgul 7. IX 2013 Buenos Aireses kolme n-ö finaali pääsenud kandidaadi seast: Istanbul, Tokyo ja Madrid. Kandideerisid veel Bakuu ja Doha.