Ott Lepland: Keskendun vaid oma esitusele
Loosi tahtel on Eesti esinemisjärjekord teises poolfinaalis 14.
Selle nädala alguses ütles Ott Lepland TeRale, et Bakuus pole ta varem käinud ning ootab seda reisi huviga. “Mul on heas mõttes väike ärevus, et mitte öelda põnevus sees – uus keskkond, uued inimesed ja tutvused, kogemustest rääkimata.”
Ott lisas, et õnneks ei ole ta igasugustel reitingutel ja lõpptulemuse ennustamistel end häirida lasknud. “Keskendun ikkagi vaid oma esitusele, sest tulemust ei saa ma kuidagi teisiti mõjutada. Tahan lihtsalt anda endast maksimumi ja esindada oma maad väärikalt.”
* * *
ETV meelelahutussaadete osakonna juhataja Mart Normet, kui mitu korda olete juba Bakuus seoses Eurovisiooni ettevalmistusega käia jõudnud?
Märtsi keskel toimub tavaliselt traditsiooniline delegatsioonijuhtide mitmepäevane koosolek, kus maikuise sündmuse osas räägitakse suud puhtaks, kogutakse kokku vajalik info ning viiakse teistele riikidele oma maa lauluesitaja materjalid.
See oli ühtlasi mu esimene kogemus Aserbaidžaanis.
Mis sealsest eluolust kõige enam on silma hakanud?
Kõige enam hakkasid silma kontrastid. Bakuu on rikas linn, tõeline naftariigi pealinn. Järjest kõrguvad uued ja uhked pilvelõhkujad. Ka Eurovisiooni saal – Kristallpalee – on spetsiaalselt selle ürituse tarvis ehitatud ja see särab pimeduses justkui maailma suurim kalliskivi.
Aga mida rohkem linnast välja, seda enam näeb sõitmas Ladasid ning glamuur asendub normaalse miljööga.
Lisaks peab mainima, et islamiriigi kohta on Aserbaidžaan väga avatud ja tolerantne.
Bakuus oli mõne aja eest isegi transvestiitide tänav. Nii et ka Eurovisiooni lauluvõistlusega kaasnev suur parv geifänne ei peaks seal turvalisuse või neisse vaenuliku suhtumise pärast muretsema.
Mille poolest Eurovisioon Bakuus teie pilgu läbi eelmistest Eurovisiooni lauluvõistlustest kindlasti erineb?
Kuna see on läbi aegade suurim rahvusvaheline meelelahutusüritus sealmail ning Eurovisiooni võitmine on aseritele olnud viimastel aastatel ülioluline riiklik ettevõtmine, võib kindel olla, et nii korraldusliku kui ka sõu poole pealt vajutavad nad nii-öelda gaasi põhja igas mõttes.
Tõsi, ka näiteks Moskva Eurovisiooni lava oli suuruselt kõige-kõige, aga Moskvas toimub iga päev midagi suurt ja värvilist.
Sellest ka peamine vahe – Aserbaidžaani jaoks on Eurovisiooni korraldamine erakordne projekt, millega püütakse tõestada oma kuulumist arenenud riikide hulka.
Kristallpalee ehitasid valmis sakslased. Töö käis ööpäev ringi kolmes vahetuses.
Sakslased mitte ainult ei ehita Bakuus, vaid töötavad ka Eurovisiooni sõu kallal – kohale on toodud ligi tuhat Saksa spetsialisti.
Ainuüksi sellise mastaabiga ajude ja töökäte importimine näitab ürituse kallidust ning vastutust, mida kohalikud tunnevad.
Kui suure meeskonnaga ERR Bakuusse sõidab?
Meie delegatsioon on sel korral aegade väikseim: lauljad Ott Lepland ja Marvi Vallaste, Oti mänedžer Danel Pandre ning häälekoolitaja Kadri Koppel (Maiken – TeRa).
Lisaks ETV pearežissöör René Vilbre ning mina.
Poolfinaalide (22. mail, 24. mail) ja finaali, mis toimub 26. mail, ajaks lendab Bakuusse kohale ka laulu “Kuula” sõnade autor Aapo Ilves.
Riikide esinemisjärjekord
Esimene poolfinaal, 22. mai
1. Montenegro
2. Island
3. Kreeka
4. Läti
5. Albaania
6. Rumeenia
7. Šveits
8. Belgia
9. Soome
10. Iisrael
11. San Marino
12. Küpros
13. Taani
14. Venemaa
15. Ungari
16. Austria
17. Moldova
18. Iirimaa
Teine poolfinaal, 24. mai
1. Serbia
2. EJV Makedoonia
3. Holland
4. Malta
5. Valgevene
6. Portugal
7. Ukraina
8. Bulgaaria
9. Sloveenia
10. Horvaatia
11. Rootsi
12. Gruusia
13. Türgi
14. EESTI
15. Slovakkia
16. Norra
17. Bosnia & Hertsegoviina
18. Leedu
Finaal toimub 26. mail.
KOMMENTARID
Kadri Koppel (Maiken)
lauljate häälekoolitaja
Julgen öelda, et olen Otiga kõik ta lauluvõistlused peaaegu algusest peale kaasa teinud, täpsemalt – neile kaasa elanud. Olen mingil määral tema hääletreener.
Leian, et Ott on väga-väga andekas inimene – sündinud häälevaldaja ja äärmiselt musikaalne. Muidugi ei oska ma ennustada tema loomingulist rada pärast Bakuu lauluvõistlust, aga motiveeritud looja on ta kindlasti. Peale selle veel väga korralik noormees – jättis suitsetamise maha ja napsu ka ei võta enam. Selle üle on ainult hea meel, et tahab teadlikult oma häält säästa.
Kui Otti võrrelda meie viimaste aastakümnete meesmuusikutega, siis arvan, et ta on sama suur muusik kui Tõnis Mägi või Ivo Linna.
Ivo Linna
laulja, koos Maarja-Liis Ilusaga esindas Eestit 1996. aastal
Eurovisioonil Oslos
Pean ütlema, et oleksin hea meelega ka praegu selles seltskonnas, kes Bakuusse läheb. Kujutan ette, et mitte ainult Bakuu, vaid kogu Aserbaidžaan on panustanud selle ürituse peale ikka väga palju.
Meiesuguste jaoks võib see olla midagi enneolematult idamaist.
Omal ajal võeti Oslos kõiki eurosoliste kuningriigi vääriliselt vastu, aga see oli põhjamaine, rahulik ja soliidne vastuvõtt.
Bakuus võivad – naljaga pooleks – mõned majadki selle sündmuse nimel olla üle kullatud. Ja nafta asemel voolab seal sel ajal kindlasti igat sorti muid vedelikke. Küllap me saame kõik sellest televisiooni vahendusel ka mingit sotti.
Ennustama, kuidas meie omadel seal läheb, ma igaks juhuks ei hakka. Ei tea ju tõesti, kuidas keegi kellelegi hääli annab. Aga meie Ott on näidanud end seni väga stabiilse lauljana. Olin sellel kontserdil, kus “Kuula” välja valiti.
Otis on piisavalt loomulikku rahu, et suurel laval mitte närvi minna. See on väga tähtis omadus, sest üks asi on laulda kusagil kodusel laval, hoopis midagi muud on pidada vastu Eurovisiooni katlas.
Mäletan, et minu põlv võdises Oslos küll üsna märgatavalt. Arvan, et Oti selline mitteeksalteeritud olek aitab teda selles mäsus väga palju. Aga kerge see olema ei saa mingil juhul.
Vabalt tunda ta end seal vaevalt saab, ehkki tema värskel singlil kolmes keeles esitatud võistulaul tundus mulle vene variandis üsna loomutruu. Ma arvan, et Ott on võimeline ka vene keeles rääkima. See oleks Bakuus, mis rahvusvahelise suhtluskeelena kasutab ju ka suuresti vene keelt, suur boonus.
