Rahvuskultuuri Keskus vahendab paikkondlikele kultuuriprogrammidele üle poole miljoni euro

                     
Maaleht
Rahvuskultuuri Keskus vahendab paikkondlikele kultuuriprogrammidele üle poole miljoni euro
Foto: Vallo Kruuser, Eesti Ekspress

2012. aastal andis Kultuuriministeerium Rahvakultuuri Keskusele koordineerimiseks üle seitse toetusprogrammi ehk paikkondlikku kultuuriprogrammi, mille põhialused lähtuvad UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonist.

Paikkondlikud kultuuriprogrammid on: Setomaa kultuuriprogramm, Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Mulgimaa kultuuriprogramm, programm „Kihnu kultuuriruum“, programm „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond“, Virumaa pärimuskultuuri programm ning Peipsiveere kultuuriprogramm.

Kõigi programmide ühine eesmärk on väärtustada ja taaselustada Eesti eripalgelistele kultuuriruumidele omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära, aidata kaasa vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimisele, taastumisele ning arengule ja laiendada kohalikus kultuuris osalejate ringi, sidudes just noori esivanemate keele ja kultuuripärandiga.

Tänaseks on programmide taotlusvoorud lõppenud ning erinevatele projektidele on eraldatud kokku ligi 560 000 eurot.

- Setomaa kultuuriprogrammi taotlusvooru laekus 98 taotlust, millest said rahastust 84 projekti;
- Saarte programmist küsiti toetust 47 projektile ning nõukogu kiitis heaks 38 projekti;
- Kihnu kultuuriruumi programmi nõukogu otsustas toetada 26-st projektist 23;
- Vana-Võrumaa kultuuriprogramm - taotlusi 47, rahastati 37;
- Mulgimaa kultuuriprogramm - taotlusi 42, rahastati 35;
- Peipsiveere kultuuriprogramm - taotlusi 18, rahastati 12;
- Virumaa kultuuriprogramm – taotlusi 34, rahastati 22 projekti.

Programmidest toetatavad valdkonnad on pärimuskultuur, pärimuspõhine uuslooming, keel ja haridus, teadus-ja arendustegevus, meedia ja mainekujundus.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Kuus küsimust ja vastust Maalt komeedile lendamise asjus
Rosetta sondist eraldunud maandur Philae komeedi 67P poole langemas kunstniku ettekujutuses.
Kaks nädalat tagasi astus inimkond taas kord suure sammu kosmoses.
Kahjureid ja lesti tuleb korralikult tõrjuda
Näriliste tõrjeks võib tellida spetsialistid vastavatest firmadest või koolitada selleks välja keegi oma personalist.
Teravilja osatakse meil hästi kasvatada, kuid saagi säilitamisel tuleb sageli ette tõsiseid probleeme, sest hoiuruumid on selleks halvasti ette valmistatud.
“Alustame algusest”. Ja veel kord...
See foto on tehtud siis, kui lavastust “Alustame algusest” mängiti veel suures saalis. Aga nagu ikka, toob pilt lähemale näitlejameisterlikkuse: keerulised fragmentaarsed elud ja kummalised suhted alles tekkimas. Fotol suures plaanis Schultz – Margus Prangel ja Theresa – Elina Reinold, nende ees Lauren – Maarja Mitt. Mängu mängus vaatavad Marty – Külli Reinumägi ja James – Egon Nuter.
Vaba Lava avaetenduse elukäik näitab, kui palju tegelikult sõltub hea teater loovprodutsendist.
2014 – hea saak, aga kehv hind (4)
23. november 2014 10:00
2014 – hea saak, aga kehv hind
Saimre Vilja­kasvatuse OÜ agronoom Tõnis Riisk saavutas rapsi­- sordiga ’Visby’ esimese koha nii rapside arvestuses kui tulukuses. ’Visby’ puhul on tegemist saagika ja talvekindla hübriid­- sordiga.
Nagu varasematelgi aastatel, andis tänavusel viljelusvõistlusel suurima arvestusliku kasumi taliraps. Kaera, odra ja rukki põllud jäid sageli kahjumisse.
Mehhatroonika on kindel leib!
22. november 2014 11:34
Mehhatroonika on kindel leib!
Mehhatroonikat õppiv Anto Vainikko remondib OÜs Laadur praktikal olles frontaallaadurit.
Tehnilise valdkonna asjatundjate leidmiseks võtavad ettevõtted õppureid praktikale ning mõnikord maksavad ka stipendiumi.
Mitu murekooli jääb eurotoetuseta
Sellele pildile on mahtunud suurem osa Vatla kooli lasteperest. Vahetundidel saavad nad lustida avaras mõisasaalis, milles levitavad mõnusat soojust kaunid kahhelahjud.
Eesti kõige avaram ehk Vatla põhikool, kuid ka kõige kitsam ehk Tallinna Juudi kool peavad omal jõul hakkama saama sellega, et üks neist on lastele liiga väike, teine aga liiga suur.
Ulila korteriühistu lõpetas õhu kütmise
Irina Ermel loodab, et ehk annab nende sel suvel ilusaks ja soojapidavaks saanud kodumaja ka teistele Ulila inimestele innukust oma koduga midagi ette võtta.
“See on üleüldse esimene täisrenoveeritud kortermaja Puhja vallas,” näitab Ulila alevikus elav Irina Ermel oma Kesk 21 asuvat kodumaja.