Rahvuskultuuri Keskus vahendab paikkondlikele kultuuriprogrammidele üle poole miljoni euro

                     
Maaleht
Rahvuskultuuri Keskus vahendab paikkondlikele kultuuriprogrammidele üle poole miljoni euro
Foto: Vallo Kruuser, Eesti Ekspress

2012. aastal andis Kultuuriministeerium Rahvakultuuri Keskusele koordineerimiseks üle seitse toetusprogrammi ehk paikkondlikku kultuuriprogrammi, mille põhialused lähtuvad UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonist.

Paikkondlikud kultuuriprogrammid on: Setomaa kultuuriprogramm, Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Mulgimaa kultuuriprogramm, programm „Kihnu kultuuriruum“, programm „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond“, Virumaa pärimuskultuuri programm ning Peipsiveere kultuuriprogramm.

Kõigi programmide ühine eesmärk on väärtustada ja taaselustada Eesti eripalgelistele kultuuriruumidele omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära, aidata kaasa vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimisele, taastumisele ning arengule ja laiendada kohalikus kultuuris osalejate ringi, sidudes just noori esivanemate keele ja kultuuripärandiga.

Tänaseks on programmide taotlusvoorud lõppenud ning erinevatele projektidele on eraldatud kokku ligi 560 000 eurot.

- Setomaa kultuuriprogrammi taotlusvooru laekus 98 taotlust, millest said rahastust 84 projekti;
- Saarte programmist küsiti toetust 47 projektile ning nõukogu kiitis heaks 38 projekti;
- Kihnu kultuuriruumi programmi nõukogu otsustas toetada 26-st projektist 23;
- Vana-Võrumaa kultuuriprogramm - taotlusi 47, rahastati 37;
- Mulgimaa kultuuriprogramm - taotlusi 42, rahastati 35;
- Peipsiveere kultuuriprogramm - taotlusi 18, rahastati 12;
- Virumaa kultuuriprogramm – taotlusi 34, rahastati 22 projekti.

Programmidest toetatavad valdkonnad on pärimuskultuur, pärimuspõhine uuslooming, keel ja haridus, teadus-ja arendustegevus, meedia ja mainekujundus.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Teeme veinidega nalja
30. oktoober 2014 16:54
Teeme veinidega nalja
Igal aastal on Maalehe koduveinikonkursile laekunud ka erinevatest köögiviljadest pruulitud veine.
Veinitegu ei pea alati surmtõsine olema, natuke saab nalja ka teha, katsetades üllatavate toorainetega.
Komeet kihutas Marsist napilt mööda
Siding Springi ja Marsi kaksikportree nende lähedushetkel 19. oktoobril.
19. oktoobril lendas sabatäht Siding Spring Marsist mööda kolm korda lähemalt kui Maa ja Kuu vahemaa.
Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?
Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.
Vesiveski on Eestis lihtsalt nuhtlus!
Kalev Pehme ei ole veel kaotanud lootust, et suudab taastada osalt varemeis oleva Linnaveski vesiveski.
Kunagist kuulsat Linnaveski vesiveskit taastada üritav Kalev Pehme kardab, et rajatav kalatrepp võtab temalt kivitöökoja rajamise võimaluse.
Piiril löödi lõpuks saag sisse (3)
30. oktoober 2014 11:03
Piiril löödi lõpuks saag sisse
29. oktoobril algasid tööd Eesti−Vene kontrolljoonel. Eesti Vabariigi piiriesindaja Aimar Köss (tagaplaanil) ja Piusa kordoni juht Valmar Hinno (esiplaanil) Misso vallas Kivora külas suhtlesid ka meediaga.
Riik astub samme Eesti−Vene kontrolljoonel. Nimelt tõi kaitsepolitseinik Eston Kohvri röövimise lugu 5. septembri hommikul Miikse küla all muu hulgas selguse, et piiriga pole asjad sugugi nii, nagu peaks.
Metsaelukate horde aitab ohjes hoida jaht ja ainult jaht
Õpitud erialalt küll ornitoloog ja bioloog Olav Renno on loodusega sina peal, eriti mis puudutab metsaelukaid. Ta usub, et peamiselt metsakahjustusi tekitavaid sõralisi peaks meie metsades olema mitu korda vähem. Aga ega siin muu eriti aita kui küttimine.
Metsaomanikud on teadupärast püsti hädas igasuguste metsaelukatega, kes arvavad, et värskelt kasvama pandud puulapsed on nende jaoks loodud toidulaud, mis kiiresti tuleb lagedaks süüa.
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
30. oktoober 2014 05:15
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
Tartu linna piiril elav Valdur Soop on tõenäoliselt Eesti suurim ebaküdooniakasvataja.
Eestis kasvatatakse ebaküdooniat ehk põhjamaist sidrunit
vaid mõnel hektaril, kuid Lätis on see tõusev trend.
Aasta Põllumees 2014 konverents Riigikogu saalis
Tavakohane ühispilt. Esimeses reas vasakult: Piret Alfthan, president Toomas Hendrik Ilves, aasta põllumees 2014 Ilmar Teevet, põllumajandusminister Ivari Padar, Liana Põder ja Margot Saare. Tagareas Maalehe ajakirjanik Silja Lättemäe, põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, Nordea Liising Eesti juhatuse esimees Silver Kuus, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Tõnu Rahula, Andres Tamm, Peeter Alep, Arne Tamm, Karmo Põder, Tiit Uusoja ja Tiit Juhani.
Kliimamuutustest ja keskkonna seostest põllumajan­dusega oli mitu ettekannet nii Eestist kui Soomest.
Eesti toidu uutest turgudest rääkisid nii põllumajandusminister Ivari Padar kui ka veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Rahvusvahelist mõõdet lisas Euroopa põllumajandusorganisatsiooni COPA-COGECA
peasekretär Pekka Pesonen, kes tutvustas Euroopa Liidu ja maailma riikide kaubandus­läbirääkimisi.
Hirmud, hirmud, teatri hirmud. Keda kardame?
Eesti Teatriagentuur oli oma 20. sünnipäeva puhul peetud konverentsi kutsunud protokollima Joonmeedia kunstniku Tanel Rannala. Protokollist sai kunstiteos.
Raha võim teeb ebakindlaks. Ja araks. Sellest ei pääsegi, kui tegelikkusest ei saa ausalt ja otse rääkida.
Leigarite vägi
30. oktoober 2014 05:15
Leigarid
Tõelised staarid: esimesest päevast Leigarites kaasa löönud Silvia Kukepuu, 80aastane Marianna Saar ning Laine Mesikäpalt Anna Raudkatsi prossi saanud Marika Oja.
Neljakümne viiendat sünnipäeva tähistav rahvakunstiselts Leigarid annab aastas 200 kontserti, on tantsu sisse pannud nii Mats Traadi “Harala elulood” kui ka pronksiöö.
Majasoojustajad ootavad uut rahalaeva
Elvalanna Anu-Reet Hanso usub, et kui järgmisel aastal tema kodumaja soojustatud saab, vähenevad küttearved poole võrra.
Kortermajade soojustamiseks mõeldud raha, mida KredEx jagas, ei jätkunud sugugi kõigile soovijaile. Kui uus raha saabub, võib minna tihedaks rebimiseks.