Rahvuskultuuri Keskus vahendab paikkondlikele kultuuriprogrammidele üle poole miljoni euro

                     
Maaleht
Rahvuskultuuri Keskus vahendab paikkondlikele kultuuriprogrammidele üle poole miljoni euro
Foto: Vallo Kruuser, Eesti Ekspress

2012. aastal andis Kultuuriministeerium Rahvakultuuri Keskusele koordineerimiseks üle seitse toetusprogrammi ehk paikkondlikku kultuuriprogrammi, mille põhialused lähtuvad UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonist.

Paikkondlikud kultuuriprogrammid on: Setomaa kultuuriprogramm, Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Mulgimaa kultuuriprogramm, programm „Kihnu kultuuriruum“, programm „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond“, Virumaa pärimuskultuuri programm ning Peipsiveere kultuuriprogramm.

Kõigi programmide ühine eesmärk on väärtustada ja taaselustada Eesti eripalgelistele kultuuriruumidele omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära, aidata kaasa vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimisele, taastumisele ning arengule ja laiendada kohalikus kultuuris osalejate ringi, sidudes just noori esivanemate keele ja kultuuripärandiga.

Tänaseks on programmide taotlusvoorud lõppenud ning erinevatele projektidele on eraldatud kokku ligi 560 000 eurot.

- Setomaa kultuuriprogrammi taotlusvooru laekus 98 taotlust, millest said rahastust 84 projekti;
- Saarte programmist küsiti toetust 47 projektile ning nõukogu kiitis heaks 38 projekti;
- Kihnu kultuuriruumi programmi nõukogu otsustas toetada 26-st projektist 23;
- Vana-Võrumaa kultuuriprogramm - taotlusi 47, rahastati 37;
- Mulgimaa kultuuriprogramm - taotlusi 42, rahastati 35;
- Peipsiveere kultuuriprogramm - taotlusi 18, rahastati 12;
- Virumaa kultuuriprogramm – taotlusi 34, rahastati 22 projekti.

Programmidest toetatavad valdkonnad on pärimuskultuur, pärimuspõhine uuslooming, keel ja haridus, teadus-ja arendustegevus, meedia ja mainekujundus.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Klassikalised metsavargused on tänapäeval pea olematud
Selline känd võib tekkida mitmel moel – kas ausa metsaomaniku korralikult registreeritud raiest või metsavarga tegevuse tagajärjel. Pildil olev känd pärineb 2000. aastate alguse röövraielangilt Raplamaal.
Algus veebruarikuu Metsalehes
emajõe-veetase-005
Emajõe veetase on praegu aastatagusest ajast kümne sentimeetri võrra kõrgem, edasine sõltub juba sademetest.
Lumevaene talv ja olematu kevadine suurvesi on pannud paljusid muretsema, mis saab meie veekogudest suvel. Et ega nad ometi kuivale jää.
Põltsamaa Felix ostab tänavu kokku 1200 tonni eestimaist kurki
Kurkide kasvataja Viljandimaalt Anneli Steinbruch ja Põltsamaa Felixi ostuspetsialist Leo Dapon
Põltsamaa Felix ostab sellel kurgihooajal kodumaistelt kurgikasvatajatelt kokku üle 1200 tonni kurki.
Põhikoolide sulgemise suurem laine on läbi
Järvamaa Kabala kooli eest võidelnud Maris Huopolaineni lootused täitusid. Tema lapsed Mareli (5) ning Marek (6) saavad ses kaunis ja õdusas mõisakoolis õppida.
Õpilaste arvu vähenemisele vaatamata suletakse sel sügisel üsna vähe põhi- ja algkoole või kärbitakse neis vanemaid klasse.