Saaremaa ja Hiiumaa meelitasid Helsingi mardilaadale rekordarvu külastajaid

 (2)
                     
Saaremaa ja Hiiumaa meelitasid Helsingi mardilaadale rekordarvu külastajaid
Foto: Harri Sundell
-

Helsingi mardilaadal, mis on suurim Eestit tutvustav sündmus Soomes, käis nädalavahetusel kahe päeva jooksul käis kultuuriprogrammi nautimas, Eesti tooteid ostmas ja Eesti kohta infot saamas 19 000 inimest. Eelmise aastaga võrreldes oli külastajaid 4000 inimese võrra rohkem.

Helsingi kultuurikeskuses Kaapelitehdas 19. ja 20. novembril 28. korda toimunud Mardilaadal oli Eestist 200 esinejat ja 150 eksponenti.

Tänavused teemamaakonnad olid Saaremaa ja Hiiumaa. Suur osa esinejatest kuuluski saarte kooridesse, ansamblitesse ja tantsurühmadesse, kuid programmis olid ka intervjuud. Publikul oli võimalus kuulata haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksood, riigikogu Eesti-Soome parlamendirühma aseesimeest Urve Tiidust, kirjanik Ülo Tuulikut ja teisi.

Soomlastest esinesid Tallinnas suursaadikuna töötanud ja hiljuti külma sõja kohta raamatu avaldanud Jaakko Blomberg ja kunagine Tartu Ülikooli üliõpilane, Soomes ülipopulaarne luuletaja Heli Laaksonen. Lastele esines Kärdla Nukuteater.

Laadal oma tooteid pakkunute sõnul läks eesti käsitöö ja toidu müük hästi, osal sai kaup otsa juba pühapäeva pealelõunal.

Laada turismialal oli oma turismitooteid ja teenuseid tutvustamas 10 turismiorganisatsiooni ja 24 turismiettevõtjat Eestist. Eraldi turismilaval tehti intervjuusid ning muusikalisi vahepalasid pakkusid Saaremaa ja Hiiumaa muusikud ja tantsijad.

Mardilaada eelõhtul peetud seminarid tõid kokku Hiiumaast ja Saaremaast huvitatud ettevõtjad ja turismikorraldajad. Kultuurihuvilistele toimus seminar kaasaegsest Eesti teatrist. Seminar ”Eestlasena Soomes” käsitles Soomes elavate eestlaste kultuurihuvisid. Eestlased moodustavad sellest aastsat alates Soome suurima sisserändajate rühma.

Eesti publikut oli ohtralt nii reedeõhtusel kirikukontserdil Temppeliaukio kirikus kui ka laupäevaõhtusel peol, kus Saaremaad esindas Ivo Linna ja Hiiumaad Iiukala Bänd.

Soome-Eesti kultuurisuhteid edendava Tuglase seltsi koostööpartnerid Mardilaada korraldamisel olid EASi turismiarenduskeskus, SA Saaremaa Turism, MTÜ Hiiumaa Turismiliit, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ning Eesti Suursaatkond.

Järgmisel aastal toimub mardilaat 24.–25.novembril ja peakülalised on Haapsalu ja Läänemaa.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Hugo Treffneri gümnaasiumis esitletakse raamatut Urmas Kokassaarest
Urmas Kokassaarele pühendatud raamatu „Jagatud teadmised“ toimetaja Mart Orav, koostaja Juhani Püttsepp ja Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer.
Homme, laupäeval kell 14 esitletakse Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi aulas kooli kauaaegsele bioloogiaõpetajale Urmas Kokassaarele (1963–2013) pühendatud raamatut „Jagatud teadmised“.
Riik saab hakata Nabalas maid välja ostma
Üks tuntumaid Nabala kaitseala loodusnähtusi on Tuhala nõiakaev, mille tõttu muudeti ka Rail Balticu trassi asukohta, on keelustatud kaevandamist ning kehtestatud teisi piiranguid.
Valitsus andis Nabala-Tuhala looduskaitseala loomisele rohelise tee, mis võimaldab nüüd riigil hakata sealsetelt maaomanikelt nende majandamiskeelu tsooni jäävaid maid välja ostma.
Kaitsealade rohkus piirab juba tõsiselt omandi kasutamist
Haanja valla mees Kalju Kalk jäi looduskaitsesaaga hammasrataste vahele 2006. aastal, kui selgus, et lõviosa tema metsast asub loodaval kaitsealal. Nüüd puud mädanevad, sest saega metsa minemisele ei saa mõeldagi.
Maaomanikud peavad hüvitisi kaitsealade alla jäävate eramaade eest ebaloomulikult väikeseks ja on seda meelt, et uusi kaitsealasid luuakse sageli kergekäeliselt.
Hundijahikeeld katkualadel hirmutab lambakasvatajaid
Kui Karula rahvuspargi aladel Kolski külas lambaid pidav Ants Kuks lambavalvekoerad soetas ja nad välja koolitas, kadusid ka huntide rünnakud lammastele.
Lambapidajad kardavad, et hundijahi keelamine sigade katku piirkonnas toob võsavillemite arvu kasvu ning sagedasemad veretööd lammaste kallal.
Kalmistu müügiks? Kas tõesti? (3)
27. november 2014 14:42
Kalmistu müügiks? Kas tõesti?
Narva Aleksandri kogudusele kuuluv Vaivara Vana kalmistu pakub morbiidseid vaatepilte, sest rahulale omase väärikuse asemel hoomab sellest omaniku hoolimatust ja totaalset minnalaskmise meeleolu.
Aleksandri kogudus pankrotis, kalmistud koos kadunukestega müügis − kostab Narva suunast paanikahüüdeid. Kalmistut aga pole sugugi nii lihtne müüa.
Küsitlus: Kuidas piirate suhkrusöömist?
Ain Kallis
Odav hind teeb piimatootmisele lõpu
OÜ Abaja Farm juhataja Kalle Adler lõpetas piimatoot- mise, kuna vana lauda ja lüpsi- süsteemi asendamine kaasaegsega on praeguse piima- hinna tõttu võimatu.
Piima omahind on Eestis keskmiselt 30 senti, tootja saab 25.
Kui omanik ei luba, siis piirivalvur piiril liikuda ei tohi
Värska vallavanem Raul Kudre ütleb, et tema oma maatükil töid takistama ei kipu, küsimus­tele aga ootab ikka vastuseid.
Eesti idapiiri valvamine sõltub sisuliselt Vene­maaga külgnevate kinnistute omanike heast tahtest, selgus piiririba võsast puhtaks raadamise käigus.
Eritoetus piimatootjatele: lehma või kvoodi kohta?
Praegu pole veel selge, kas seitse miljonit eurot eritoetust jaotatakse piimakvoodi või piimalehmade arvu peale.
Euroopa Komisjon otsustas toetada Vene embargo all kannatavaid Baltimaade põllumehi.