“Sajandi armastus” – tõestisündinud lugu

 (2)
                     
Maaleht
“Sajandi armastus” – tõestisündinud lugu
Alexandra rollis on türgi ja saksa juurtega näitleja Meryem Uzerli. Sultanit mängib sarjast “1001 ööd” tuntud Halit Ergenç.
Kanal 2

Kanal 2 lööb oma sügisprogrammi lahti pühapäeval, 1. septembril, mil toob vaatajateni tõestisündinud lool põhineva kvaliteetsarja “Sajandi armastus”.

Läbi aegade populaarseima Türgi teleseriaali peaosas mängib eestlaste südamed võitnud tippnäitleja Halit Ergenç, keda teame hittsarja “1001 ööd” karismaatilise peategelase Onurina.

Sultan ja Alexandra

“Sajandi armastusele” elab kaasa juba üle 200 miljoni vaataja rohkem kui 50 riigis. See on tõestisündinud lugu kõikvõimsa sultani ja haaremiorjatari armastusest, mis sõna otseses mõttes muutis maailma ajalugu.

Ukraina külast röövitud kaunitar Alexandra on otsustanud pigem surra kui leppida eesootava orjapõlvega Türgi sultani haaremis. Samal ajal kui Alexandrat ja teisi röövitud tüdrukuid vedav laev üle Musta mere Istanbuli poole seilab, leiavad Ottomani impeeriumis aga aset pöördelised sündmused.

Noor Suleiman saab sõnumi selle kohta, et ta isa, vana sultan, on surnud. Ta jätab abikaasa ja väikese poja paleesse maha ning tõttab Istanbuli, et valitsusohjad enda kätte haarata. Suleiman I-st saab Türgi ajaloo legendaarseim, kõige kauem troonil püsinud ja enim maid vallutanud sultan.

Röövitud Alexandra, kelle pere kallaletungi käigus tapeti, usub, et selles veresaunas hukkus ka tema kallim Leo. Tal ei ole enam midagi kaotada ja nii võitleb neiu kogu jõust vangistuse ja kõige sellega kaasneva vastu.

Pinevad võimumängud

Kuid koos saatusekaaslastega paleesse jõudes saab Alexandra teada midagi, mis paneb teda meelt muutma: armuke, kes sünnitab sultanile poja ja võidab sultani südame, omandab mõjuvõimu, mille sarnast pole ühelgi naisel maailmas.

Nüüd otsustab Alexandra võtta olukorrast kõik, mis võtta annab. Ühel päeval peab temast saama sultan Suleimani ametlik naine – maksku mis maksab. Ja üsna pea õnnestubki tal sultani pea lootusetult segi ajada…

“Sajandi armastuses” käivad võimumängud nii riigipoliitika tasandil kui ka Suleimani haaremis, kus iga naine võitleb sultani tähelepanu ja oma positsiooni eest. Sellesse maailma kuulub raha, võim ja verised sõjaretked, aga ka armastus, armukadedus, intriigid, luksus ja suhtedraamad.

Tõestisündinud lool ja ajaloolistel isikutel põhinev “Sajandi armastus” on suurejooneline sari oma lõpuni läbimõeldud karakterite, eriliste ja hinnaliste kostüümide, tuledesära ja lummava muusikaga.

                         *  *  *

Türgis jõuab eeloleval sügisel eetrisse sarja neljas hooaeg. Eriti andunud fännid on noored, kes peavad seda lausa ajalooõpikuks.

Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan mõistis sarja “Sajandi armastus” aga avalikult hukka, arvates, et see pole hea õppematerjal noortele, kuna peegeldavat riigi ajalugu liiga negatiivsetes värvides.

Islamistid ja natsionalistid on pidevalt korraldanud protestiaktsioone, et sarja tootmine üldse lõpetataks, kuid tänu filmi suurele populaarsusele nii noorte kui vanade seas jätkatakse selle tootmist.

Kreekas on see sari vaatajate julgas koguni nii populaarne, et Thessaloniki piiskop Anthimos otsustas sekkuda ja kutsus rahvast üles sarja mitte vaatama, kuna see andvat märku, et kreeklased on alla andnud (Kreeka ja Türgi on läbi ajaloo omavahel sõjajalal, viimati 1974. aastal alanud kokkupõrke tulemusena jagati Küpros kahe riigi vahel).

Makedoonias on “Sajandi armastus” väga hinnas. Ja kuna riigi valitsus leidis, et Türgi sarjadel on liiga palju mõjuvõimu rahva üle, otsustati vastu võtta seadus, mille kohaselt tuleb Türgi toodang televisioonis asendada kodumaisega. 



Sultan Suleiman (1494–1566)

- Ta oli 1520. aastal kõigest 26aastane, kui pidi pärast isa surma riigi juhtimise üle võtma.

- Suleimanist sai nii usuline kui ka poliitiline juht (kaliif), kelle eesmärk oli muuta Ottomanide dünastia võitmatuks nii Euroopas kui ka Aasias. Tema isa oli vallutanud Egiptuse ja Suleiman kavatses Türgi impeeriumit veelgi laiendada.

- Erinevalt oma isast pööras ta peatähelepanu Euroopale, alustades kohe pärast võimule saamist sõda Ungariga. 1526. aastaks jagunes Ungari riik türklaste ja Habsburgide vahel. Suleiman jätkas aga ka sõda Habsburgidega.

- 1523. aastal vallutasid sultani väed ka Rhodose saare. Suleimani ajal muutus Türgi Vahemere tugevaimaks merevõimuks.

- 1529. aastal piirasid ta väed Viini. Pärast Viini sõjaretke läbikukkumist pööras Suleiman rohkem tähelepanu Aasiale, eriti võitlustele Pärsiaga, kuid kuni oma valitsusaja lõpuni tegeles ta pidevalt ka Habsburgidele läinud Ungariga, haarates seda järk-järgult enda kätte.

- Suleiman oli Prantsuse kuninga François I sage liitlane ning Saksa-Rooma keisri ja Hispaania kuninga Karl V üks suuremaid vaenlasi.

- Ta jätab maha oma abikaasa Mahidevrani, 5aastase poja ja palee Manisas,
et minna riigi juhtpaleesse Istanbulis ja jätkata seal valitsejana.

- Sultan Suleiman oli Türgi valitseja 46 aastat.

Alexandra Anastasia Lisowska (1500–1558)

- Ottomanide dünastia paleesse orjadeks ja haaremisse röövitud neidude hulgas oli ka ukrainlanna Alexandra, kelle pere olid tapnud tatarlased.

- Kui orjatarid jõuavad paleesse, saab Alexandra teada, et tüdrukud ei pruugi jääda lihtsalt orjadeks, vaid nende hulgast valib sultan endale ka haaremit.

- 1521. aastal sünnib sultanil ja Alexandral esimene poeg, kes aga sureb 22aastaselt. 1524. aastal sünnib Alexandral teine poeg, kellest saab ka Suleimani järeltulev valitseja. Sultanil on kokku 14 last, kellest 5 ema on Alexandra.

- Rivaalitsemine Suleimani esimese poja ema Mahidevrani ja Alexandra ning nende laste vahel lõppeb 1553. aastal, kui Suleiman laseb oma esimese Mahidevraniga sündinud poja tappa.

- Alexandra, keda maailm tunneb ka nimede all Hürrem Sultan, Roxolana, Roxelana, mängis määravat rolli Türgi poliitika kujunemisel, välissuhetel, diplomaatial ja rahvusvahelisel poliitikal. Ta oli oma mehe nõuandja ja kael, mis keeras tihtipeale mehe pead.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Kalmistu müügiks? Kas tõesti? (2)
27. november 2014 14:42
Kalmistu müügiks? Kas tõesti?
Narva Aleksandri kogudusele kuuluv Vaivara Vana kalmistu pakub morbiidseid vaatepilte, sest rahulale omase väärikuse asemel hoomab sellest omaniku hoolimatust ja totaalset minnalaskmise meeleolu.
Aleksandri kogudus pankrotis, kalmistud koos kadunukestega müügis − kostab Narva suunast paanikahüüdeid. Kalmistut aga pole sugugi nii lihtne müüa.
Küsitlus: Kuidas piirate suhkrusöömist?
Ain Kallis
Odav hind teeb piimatootmisele lõpu
OÜ Abaja Farm juhataja Kalle Adler lõpetas piimatoot- mise, kuna vana lauda ja lüpsi- süsteemi asendamine kaasaegsega on praeguse piima- hinna tõttu võimatu.
Piima omahind on Eestis keskmiselt 30 senti, tootja saab 25.
Kui omanik ei luba, siis piirivalvur piiril liikuda ei tohi
Värska vallavanem Raul Kudre ütleb, et tema oma maatükil töid takistama ei kipu, küsimus­tele aga ootab ikka vastuseid.
Eesti idapiiri valvamine sõltub sisuliselt Vene­maaga külgnevate kinnistute omanike heast tahtest, selgus piiririba võsast puhtaks raadamise käigus.
Eritoetus piimatootjatele: lehma või kvoodi kohta?
Praegu pole veel selge, kas seitse miljonit eurot eritoetust jaotatakse piimakvoodi või piimalehmade arvu peale.
Euroopa Komisjon otsustas toetada Vene embargo all kannatavaid Baltimaade põllumehi.
Lumelükkajad kardavad null-euro talve
“Nii kui ilmajaam nädal tagasi lumesadu lubas, nii me traktoritele ka sahad ette panime,” kinnitab Toomas Tuula Palamuse vallas tegutseva põllumajandusfirma Mandri Holding OÜ õuel lund oodates.
Eelmisel talvel võisid omavalitsused hõisata, sest lund peaaegu polnudki ning raha jäi ka teehoolduseks. Sahamehed seevastu olid väga mornid.
Hundijahikeeld katkualadel hirmutab lambakasvatajaid
Kui Karula rahvuspargi aladel Kolski külas lambaid pidav Ants Kuks lambavalvekoerad soetas ja nad välja koolitas, kadusid ka huntide rünnakud lammastele.
Lambapidajad kardavad, et hundijahi keelamine sigade katku piirkonnas toob võsavillemite arvu kasvu ning sagedasemad veretööd lammaste kallal.
Tõestisündinud lood, mis muutsid väga palju
Merike räägib sarjas “Päev, mis muutis mu elu” esimest korda avalikult oma uskumatult vägivaldse loo.
Aasta viimase kuu esmaspäevaõhtutesse jõuab alates 1. detsembrist TV 3 uus kodumaine telesari “Päev, mis muutis mu elu”.
Suvesangarite aastakokkuvõte
27. november 2014 05:15
Suvesangarite aastakokkuvõte
Indrek Vaheoja ja Kristjan Rabi.
Jõulukaktus jõulude ootel
27. november 2014 05:15
Lihtne mänguasjakast
27. november 2014 05:15
Lihtne mänguasjakast
Ka kõige tavalisematest pappkastidest saab valmis teha kena hoiupaiga, mida ei pea kusagile peitma, vaid see võibki jääda ruumi kaunistama. Mõõtke kasti laius ning kõrgus. Põhja tarvis jätke varuks 2−3 cm, sissepoole pööramiseks võiks arvestada pool kasti kõrgusest. Lõigake sobiva suurusega tükk välja, õmmelge külg võimalikult täpselt kokku, et kangas tugevasti ümber kasti oleks.
Päeval, kui mänguasjad puhkavad ning nende omanik on koolis või lasteaias, aitab korda hoida kast, mis on tehtud mänguloomade pesaks.
Jõulusokk
27. november 2014 05:15
Jõulusokk
Sokk on kootud traditsioonilistes jõulutoonides rohelise ja punase lõngaga, vardad nr 4.
Jõulud on ilus aeg, veelgi ilusam on selle ootus.