Sultan ja Alexandra

“Sajandi armastusele” elab kaasa juba üle 200 miljoni vaataja rohkem kui 50 riigis. See on tõestisündinud lugu kõikvõimsa sultani ja haaremiorjatari armastusest, mis sõna otseses mõttes muutis maailma ajalugu.

Ukraina külast röövitud kaunitar Alexandra on otsustanud pigem surra kui leppida eesootava orjapõlvega Türgi sultani haaremis. Samal ajal kui Alexandrat ja teisi röövitud tüdrukuid vedav laev üle Musta mere Istanbuli poole seilab, leiavad Ottomani impeeriumis aga aset pöördelised sündmused.

Noor Suleiman saab sõnumi selle kohta, et ta isa, vana sultan, on surnud. Ta jätab abikaasa ja väikese poja paleesse maha ning tõttab Istanbuli, et valitsusohjad enda kätte haarata. Suleiman I-st saab Türgi ajaloo legendaarseim, kõige kauem troonil püsinud ja enim maid vallutanud sultan.

Röövitud Alexandra, kelle pere kallaletungi käigus tapeti, usub, et selles veresaunas hukkus ka tema kallim Leo. Tal ei ole enam midagi kaotada ja nii võitleb neiu kogu jõust vangistuse ja kõige sellega kaasneva vastu.

Pinevad võimumängud

Kuid koos saatusekaaslastega paleesse jõudes saab Alexandra teada midagi, mis paneb teda meelt muutma: armuke, kes sünnitab sultanile poja ja võidab sultani südame, omandab mõjuvõimu, mille sarnast pole ühelgi naisel maailmas.

Nüüd otsustab Alexandra võtta olukorrast kõik, mis võtta annab. Ühel päeval peab temast saama sultan Suleimani ametlik naine – maksku mis maksab. Ja üsna pea õnnestubki tal sultani pea lootusetult segi ajada…

“Sajandi armastuses” käivad võimumängud nii riigipoliitika tasandil kui ka Suleimani haaremis, kus iga naine võitleb sultani tähelepanu ja oma positsiooni eest. Sellesse maailma kuulub raha, võim ja verised sõjaretked, aga ka armastus, armukadedus, intriigid, luksus ja suhtedraamad.

Tõestisündinud lool ja ajaloolistel isikutel põhinev “Sajandi armastus” on suurejooneline sari oma lõpuni läbimõeldud karakterite, eriliste ja hinnaliste kostüümide, tuledesära ja lummava muusikaga.

                         *  *  *

Türgis jõuab eeloleval sügisel eetrisse sarja neljas hooaeg. Eriti andunud fännid on noored, kes peavad seda lausa ajalooõpikuks.

Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan mõistis sarja “Sajandi armastus” aga avalikult hukka, arvates, et see pole hea õppematerjal noortele, kuna peegeldavat riigi ajalugu liiga negatiivsetes värvides.

Islamistid ja natsionalistid on pidevalt korraldanud protestiaktsioone, et sarja tootmine üldse lõpetataks, kuid tänu filmi suurele populaarsusele nii noorte kui vanade seas jätkatakse selle tootmist.

Kreekas on see sari vaatajate julgas koguni nii populaarne, et Thessaloniki piiskop Anthimos otsustas sekkuda ja kutsus rahvast üles sarja mitte vaatama, kuna see andvat märku, et kreeklased on alla andnud (Kreeka ja Türgi on läbi ajaloo omavahel sõjajalal, viimati 1974. aastal alanud kokkupõrke tulemusena jagati Küpros kahe riigi vahel).

Makedoonias on “Sajandi armastus” väga hinnas. Ja kuna riigi valitsus leidis, et Türgi sarjadel on liiga palju mõjuvõimu rahva üle, otsustati vastu võtta seadus, mille kohaselt tuleb Türgi toodang televisioonis asendada kodumaisega. 



Sultan Suleiman (1494–1566)

- Ta oli 1520. aastal kõigest 26aastane, kui pidi pärast isa surma riigi juhtimise üle võtma.

- Suleimanist sai nii usuline kui ka poliitiline juht (kaliif), kelle eesmärk oli muuta Ottomanide dünastia võitmatuks nii Euroopas kui ka Aasias. Tema isa oli vallutanud Egiptuse ja Suleiman kavatses Türgi impeeriumit veelgi laiendada.

- Erinevalt oma isast pööras ta peatähelepanu Euroopale, alustades kohe pärast võimule saamist sõda Ungariga. 1526. aastaks jagunes Ungari riik türklaste ja Habsburgide vahel. Suleiman jätkas aga ka sõda Habsburgidega.

- 1523. aastal vallutasid sultani väed ka Rhodose saare. Suleimani ajal muutus Türgi Vahemere tugevaimaks merevõimuks.

- 1529. aastal piirasid ta väed Viini. Pärast Viini sõjaretke läbikukkumist pööras Suleiman rohkem tähelepanu Aasiale, eriti võitlustele Pärsiaga, kuid kuni oma valitsusaja lõpuni tegeles ta pidevalt ka Habsburgidele läinud Ungariga, haarates seda järk-järgult enda kätte.

- Suleiman oli Prantsuse kuninga François I sage liitlane ning Saksa-Rooma keisri ja Hispaania kuninga Karl V üks suuremaid vaenlasi.

- Ta jätab maha oma abikaasa Mahidevrani, 5aastase poja ja palee Manisas,
et minna riigi juhtpaleesse Istanbulis ja jätkata seal valitsejana.

- Sultan Suleiman oli Türgi valitseja 46 aastat.

Alexandra Anastasia Lisowska (1500–1558)

- Ottomanide dünastia paleesse orjadeks ja haaremisse röövitud neidude hulgas oli ka ukrainlanna Alexandra, kelle pere olid tapnud tatarlased.

- Kui orjatarid jõuavad paleesse, saab Alexandra teada, et tüdrukud ei pruugi jääda lihtsalt orjadeks, vaid nende hulgast valib sultan endale ka haaremit.

- 1521. aastal sünnib sultanil ja Alexandral esimene poeg, kes aga sureb 22aastaselt. 1524. aastal sünnib Alexandral teine poeg, kellest saab ka Suleimani järeltulev valitseja. Sultanil on kokku 14 last, kellest 5 ema on Alexandra.

- Rivaalitsemine Suleimani esimese poja ema Mahidevrani ja Alexandra ning nende laste vahel lõppeb 1553. aastal, kui Suleiman laseb oma esimese Mahidevraniga sündinud poja tappa.

- Alexandra, keda maailm tunneb ka nimede all Hürrem Sultan, Roxolana, Roxelana, mängis määravat rolli Türgi poliitika kujunemisel, välissuhetel, diplomaatial ja rahvusvahelisel poliitikal. Ta oli oma mehe nõuandja ja kael, mis keeras tihtipeale mehe pead.