Sirvilauad loevad aega

 (1)
                     
Sirvilauad loevad aega
Foto: Sven Arbet

Maavalla Koja väljaantud sirvikalender arvab aega muistsete esivanemate viisil, kuid samas tänapäeva inimesele mõistetavalt.

Kui tänavune kalender veel seinale riputamata või lauale asetamata, tehke seda nüüd. See võib olla ka harjumuspärasest teistsugune, näiteks selline, mille järgi on kätte jõudnud 10 222. aasta ja sydakuu.

Nõnda mõõdab aega Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja sirvikalender. Samamoodi tegi seda muistne maarahvas.

Ajaarvamise alguseks on võetud Billingeni katastroof - sündmus, mille käigus murdis hilisjääaegse Balti jääpaisjärve vesi väljapääsu ilmamerre. Veetase langes mitukümmend meetrit ja vee alt vabanes suur osa Eestimaad. Maausuliste sõnul võiks seda sündmust nimetada Maa sünniks.

Tänapäevane sirvikalender on trükitud paberile, vanasti olid sirvilauad lõigatud puusse. Vanu sirvilaudu on ka alles, neid hoitakse muuseumides. Nüüdisaegseid antakse välja 31. korda.

Et moodsa maailma inimene suudaks muistsel viisil aega arvates järge pidada, on nüüdisaegsesse sirvikalendrisse lisatud ka praegusel ajal käibel olevate kuude nimed. Samuti ohtralt selgitusi. Näiteks selle kohta, milliseid nädalapäevi tähistavad päevaruunid.

Päevaruunide kohale on kantud tähtpäevamärgid. Näiteks sydakuus ehk jaanuaris ootavad meid ees korjusepäev ja taliharjapäev - 14. ja 17. kuupäeval. Esimesel neist pöörab karu teise külje ning hakkab teist käppa imema, teisel on poole peal loomade toit. Need tähtpäevad pole tundmatud ka n-ö moodsas rahvakalendris.

Radokuu ehk veebruari teisel päeval on pudrupäev, mis poolitab inimeste toidu. Sama kuu 24. päeval aga ootab meid tänavu ees liugupäev. Päev on tuttav, nimi võõram, kuid kirjeldab päeva sisu üsna täpselt.

Lisaks tavapärastele kuufaasidele näitavad sirvid ka nn kõva ja pehme aja algust. Pehme ehk mäda aeg on hea lagundaja ning määndaja. Siis raiutakse võsa ja hävitatakse kahjureid, külvatakse-istutatakse kõike, mis kasvatab alla. Kõval ehk kalgil ajal lõigatud puu ei mädane, haavad ei lähe halvaks. Siis külvatakse kõike, mis kasvatab peale. Aasta kõige kõvemad ajad on radokuu ümbruses, mil lõigatakse ehituspalk ja muu tarbepuu.

Näiteks homme, sydakuu 9. päeval on täiskuu kõva algus. 13. algab pehme aeg, 18. kõva, 24. pehme ning 28. jälle kõva.

Kõvad ja pehmed ajad ei tühista noore ja vana kuu üldtuntud tähendusi. Kõik, mis kasvama peab, tehakse ikkagi noore kuuga, ja mis hävima, vanaga.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (1)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Mus
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Musting.
Eesti piimatöötlussektori ülevaatest selgub, et tööstused teenisid vaatamata Vene sanktsioonidele
2014. aastal 392,9 miljonit eurot müügitulu ning kasum suurenes üle 70 protsendi.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK tänavukevadine metsakülv Kirde regioonis. Sama tööd tehakse teenustööna ka erametsaomanikele. Rahaliselt on metsa külvamine istutamisest üldiselt odavam, kuid metsa kasvamahakkamist tuleb muidugi kauem oodata.
Keskkonnaministeeriumi asekantsel Marku Lamp on seda meelt, et ka tuleviks saavad meil olema kaitsealused metsad, sellised, kus inimene looduse arengusse üldse ei sekku, aga ka sellised metsad, kus inimene on juba kord sekkunud ning kus mets vajab seda inimesepoolset sekkumist ka edaspidi.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
Valutavad ning pundunud veenilaiendid võivad anda märku sellest, et organismi laastab mõni tõsisem tervisehäire.
Ühistu aitab taimed metsa tuua
17. aprill 2015 13:37
23-01-2012-Tarmo-Lees-002
Tarmo Lees peab ühistute rolli metsataimede ühishangete korraldamisel väga oluliseks. Ta on seda meelt, et tulevikus peaksime uuenduses kasutama ainult Eestimaal kasvatatud metsataimi.
Metsataimede ühishangetes osalevate ühistute esindajana märkis Tarmo Lees Keskühistust Eramets tänasel metsauuenduskongressil, et metsaühistute aktiivsema tegevuse alguseks sh. ka taimede ühisel omandamisel võib lugeda aastat 2009.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK kasvatab oma vajadusteks taimed põhiliselt oma taimlates. Pildil sügavkülmutusest tulnud männitaimed, mis praegu kasvavad juba nädalajagu aega Sõmeru Soodla metsade keskel.
Täna Tartus toimuval metsauuendamise seminaril rääkis Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist Eda Tetlov metsataimede kvaliteedist, kättesaadavusest ja seemnevaru olukorrast.