Sirvilauad loevad aega

 (1)
                     
Sirvilauad loevad aega
Foto: Sven Arbet

Maavalla Koja väljaantud sirvikalender arvab aega muistsete esivanemate viisil, kuid samas tänapäeva inimesele mõistetavalt.

Kui tänavune kalender veel seinale riputamata või lauale asetamata, tehke seda nüüd. See võib olla ka harjumuspärasest teistsugune, näiteks selline, mille järgi on kätte jõudnud 10 222. aasta ja sydakuu.

Nõnda mõõdab aega Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja sirvikalender. Samamoodi tegi seda muistne maarahvas.

Ajaarvamise alguseks on võetud Billingeni katastroof - sündmus, mille käigus murdis hilisjääaegse Balti jääpaisjärve vesi väljapääsu ilmamerre. Veetase langes mitukümmend meetrit ja vee alt vabanes suur osa Eestimaad. Maausuliste sõnul võiks seda sündmust nimetada Maa sünniks.

Tänapäevane sirvikalender on trükitud paberile, vanasti olid sirvilauad lõigatud puusse. Vanu sirvilaudu on ka alles, neid hoitakse muuseumides. Nüüdisaegseid antakse välja 31. korda.

Et moodsa maailma inimene suudaks muistsel viisil aega arvates järge pidada, on nüüdisaegsesse sirvikalendrisse lisatud ka praegusel ajal käibel olevate kuude nimed. Samuti ohtralt selgitusi. Näiteks selle kohta, milliseid nädalapäevi tähistavad päevaruunid.

Päevaruunide kohale on kantud tähtpäevamärgid. Näiteks sydakuus ehk jaanuaris ootavad meid ees korjusepäev ja taliharjapäev - 14. ja 17. kuupäeval. Esimesel neist pöörab karu teise külje ning hakkab teist käppa imema, teisel on poole peal loomade toit. Need tähtpäevad pole tundmatud ka n-ö moodsas rahvakalendris.

Radokuu ehk veebruari teisel päeval on pudrupäev, mis poolitab inimeste toidu. Sama kuu 24. päeval aga ootab meid tänavu ees liugupäev. Päev on tuttav, nimi võõram, kuid kirjeldab päeva sisu üsna täpselt.

Lisaks tavapärastele kuufaasidele näitavad sirvid ka nn kõva ja pehme aja algust. Pehme ehk mäda aeg on hea lagundaja ning määndaja. Siis raiutakse võsa ja hävitatakse kahjureid, külvatakse-istutatakse kõike, mis kasvatab alla. Kõval ehk kalgil ajal lõigatud puu ei mädane, haavad ei lähe halvaks. Siis külvatakse kõike, mis kasvatab peale. Aasta kõige kõvemad ajad on radokuu ümbruses, mil lõigatakse ehituspalk ja muu tarbepuu.

Näiteks homme, sydakuu 9. päeval on täiskuu kõva algus. 13. algab pehme aeg, 18. kõva, 24. pehme ning 28. jälle kõva.

Kõvad ja pehmed ajad ei tühista noore ja vana kuu üldtuntud tähendusi. Kõik, mis kasvama peab, tehakse ikkagi noore kuuga, ja mis hävima, vanaga.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (1)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
KARAMAZOVID ehk Millist is(s)a(ndat) me teenime
Stseen, mis jäi meelde. Isa Fjodor Karamazov (Mait Malmsten, keskel) küsib poegadelt Aljošalt (Pääru Oja, vasakul) ja Ivanilt (Mait Joorits), kas Jumal on olemas, kas elu jätkub pärast surma…
Omaette ollakse kusagil mujal.
Parteipleenum – see kaheksas (7)
29. märts 2015 08:55
Parteipleenum – see kaheksas
EK(b)P KK I sekretäri Nikolai Karotamme võimult kõrvaldamise aktsioon kulmineerus 1950. aasta märtsis toimunud VIII pleenumil. Sellel pildil tervitab Nikolai Karotamm Eesti NSV talurahva III kongressi, mis toimus 1948. aasta 19. juunil.
21.−26. märtsini 1950 toimus Tallinnas Toompeal Eesti NSV Ülemnõukogu istungitesaalis EK(b)P KK 8. pleenum, üks oluli­semaid teetähiseid Eesti sovetiseerimisel.
Klassikalised metsavargused on tänapäeval pea olematud
Selline känd võib tekkida mitmel moel – kas ausa metsaomaniku korralikult registreeritud raiest või metsavarga tegevuse tagajärjel. Pildil olev känd pärineb 2000. aastate alguse röövraielangilt Raplamaal.
Algus veebruarikuu Metsalehes
emajõe-veetase-005
Emajõe veetase on praegu aastatagusest ajast kümne sentimeetri võrra kõrgem, edasine sõltub juba sademetest.
Lumevaene talv ja olematu kevadine suurvesi on pannud paljusid muretsema, mis saab meie veekogudest suvel. Et ega nad ometi kuivale jää.