Produtsent Kaia Häelme, kuidas “Tähelaev” saatesarjana alguse sai?

Kunagi oli pühapäevahommikuti “Öötelevisioonist” välja kasvanud “Hommikutelevisioon”, siis tuli “Pühapäevitaja”. Ühel hetkel tundus, et võiks senist magasini tüüpi saadet värskendada. Telemajas korraldati konkurss ja meie idee võitis. Režissöör Kalev Lepik pakkus välja mõtte dünastiatest, Elo Selirand sõpruskondadest, ja nii ta läks. Eetrini oli aega siis veel kuu.

Esimene “Tähelaev” oli Kõrvitsatest, teine Taskadest, siis Sillamaad jne. Algul olid keskmesse võetud pere üks noorematest tegijatest ja kultuurimaastikul tuntud inimesed.

Muud valdkonnad (teadus, poliitika, meditsiin, juura jm) tulid hiljem juurde ja eks me hakkasime kasvama ise koos saatega. 2004. aasta jaanuaris alustasime, 2013 algab “Tähelaeva” 10. hooaeg.

Kas on üllatav, et sari on ekraanil nii kaua vastu pidanud?

Mõnevõrra küll. Tegelikult ju kardeti, et dünastiad saavad otsa. Aga siis läks saade persoonipõhisemaks – inimesed ju otsa ei saa! Ja saate peategelased on nüüd veidi vanemad – neil peab olema oma minevik. Ma usun, et “Tähelaev” on oluline ka kultuuriloolisest aspektist.

Milles on “Tähelaeva” fenomen?

Inimesi huvitab alati teine inimene, persoonisaated on ikka vaadatavad olnud. On ju võimalus saada tuttavaks nendega, keda tead ainult kas nime- või nägupidi, aga inimesest endast muud eriti ei midagi.

Kas selle aja jooksul on tulnud ette ka juhtumeid, et inimene, keda olete saatesse kutsunud, pole olnud nõus? Kui jah, siis miks?

Jah, loomulikult. Põhjusi on mitmeid. Inimestel on kehvemaid ja paremaid eluperioode, isiklikke motiive. Kui tööd on palju, siis ei jõua, ja kui hetkel on tööd vähe, siis pole ta enda jaoks portreesaade põhjendatud.

On neid, kes tulevad hea meelega peategelasele nii-öelda külaliseks, aga oma saatest keelduvad. On olnud neid, kellele see formaat ei sobi, sest räägime lisaks tööle ka perekonnast. Aga on neidki, kes pakuvad end ise. Ja mõned, kelle puhul oleme hiljaks jäänud – Kustas Kikerpuu oli juba väga haige ja kahetses, et lihtsalt füüsiliselt ei peaks ta vastu...

Kui raske on Eesti kuulsusi rääkima saada? Kas on teemasid, millest eriti rääkida ei taheta?

Kui nõusolek on antud, siis peategelane reeglina teeb koostööd, sest oleme ju kõik huvitatud, et tuleks hea saade.

Kui on teemasid, millest rääkida ei saa või ei taha, siis lepime enne kokku – tegu pole ju uuriva ajakirjandusega, vaid pühapäevahommikuse mõnusa ajaviitega.

Vahel ei taheta tulevikuplaane ära sõnuda, mõnel juhul on tabuteemadeks (eks)abikaasad või lapsed, ja magamistubadesse pole me ka trüginud – selleks on teised kanalid ja saated.

Kas tähti ikka jagub, et sari võiks veel edasi kesta?

Tähti sünnib kogu aeg. Vahel sõltume sellestki, kes on hetkel orbiidil.

Kaasa teeb ju terve hulk saatejuhte. Kes on nende aastate jooksul “Tähelaeva” juhtinud?

Neid inimesi on tõesti palju: Andres Kuusk, Andres Raid, Anu Säärits, Ave-Marleen Rei, Diana Lorents, Elektra, Elis Aunaste, Grete Lõbu, Hannes Hermaküla, Heidi Purga, Ilmar Raag, Johannes Tralla, Joonas Hellerma, Jüri Aarma, Kadri Hindrikus, Kaileen Mägi, Kati Murutar, Katrin Vaga, Katrin Viirpalu, Kärt Anvelt, Lembitu Kuuse, Liina Randpere, Margit Kilumets, Margus Saar, Marko Kaljuveer, Mati Talvik, Meelis Kompus, Piret Jõemägi, Priit Hummel, Priit Kuusk, Rasmus Kag­ge, Reet Linna, Reet Oja, Ruth Alaküla, Siiri Ottender, Sven Paulus, Toomas Luhats, Urmas Vaino, Vahur Kersna.

Kui pühapäevahommikune saade ei oleks “Tähelaev”, siis mis sellele ajale veel sobiks?

Vaataja on harjunud nädalavahetuse hommikuid ETVga veetma. Praegu ei oska veel ennustada, mis on eetris siis, kui “Tähelaeva” lend lõpeb. Aga kui aeg käes, eks siis püüame kinni õhus hõljuvad ideed ja televaataja ei pea muretsema, et ekraan pühapäeva hommikul sahiseb.



MEESKOND

Nemad teevad “Tähelaeva”

- Produtsent Kaia Häelme.

- Režissöör Kalev Lepik.

- Režissööri assistent Katrin Tõnts.

- Toimetajad: Marika Kaasik,
-ilvia Karro, Piret Kooli, Ulvi Pihel.

- Administraator Jaak Tammearu.

- Juhtoperaator Rein Lillmaa, välisvõtetel Tarmo Korol.

- Jumestaja Inga Patrak.

- Monteerija Andres Jõenurm.

- Helirežissöör Maarika Kuulberg.

- Rekvisiitor Signe Kaljulaid.

- Fotograaf Ülo Josing.

- Lilleseaded Ülle Tismus (Minna Lilled).



KOMMENTAAR

MEELIS KOMPUS

300. “Tähelaeva” juht

Ei saa öelda, et 300. “Tähelaev” rõhutatult pidulikum sai. Teistpidi võttes – eriline on see saade küll.

Ansamblit Untsakad armastavad ju kõik. Just sel sügisel tähistavad nad oma 20. tegutsemisaastat. Tore, et “Tähelaeva” ja Untsakate juubel kokku langesid ning Margus Põldsepp oli nõus saatesse tulema. Nii kõlabki seekord palju muusikat. Võin kinnitada, et osalejad hakkavad näiteks täiesti ootamatul hetkel laulma.

On mitmeid huvitavaid kohtumisi. Intervjuusid on tehtud kaugel Lõuna-Eesti metsade vahel ja isegi maapõues, sügaval metsavendade punkris Ennuksemäel, millel on kahjuks väga verine ajalugu... Aga laul kõlab ka seal.

Saade sündis tänu Margus Põldsepa avatud olekule väga lihtsalt. Temaga pole võimalik mitte jutule saada või ühist keelt leida – isegi kui kõigega, mida ta ütleb, nõus ei ole.

Tegelikult on nii, et ma ise ei pea igasuguseid ümmargusi tähtpäevi üldse eriti tähtsaks. Seda on lihtsalt tore mõelda, et nii paljude inimeste lood on sellest sarjast nüüdseks läbi käinud ... ja veel rohkem lugusid on tegelikult ju ees.