Maale uurinud teadlased seostavad seda tööstusrevolutsiooni mõjuga, mille toel hakati tööstuslikult valmistama ka pigmente ja värvaineid. Innovatsioon muutis kunstnike elu oluliselt mugavamaks ja andis maalimiseks rohkem aega, kuid värv ei pruukinud olla enam nii kvaliteetne.

Keemikud leidsid van Goghi maalilt märke äärmiselt haruldasest pliimineraalist plumbonakriidist, mis reageerib valguse toimel süsihappegaasiga ja laguneb.