Targu Talita käsiraamat algajale köögiviljakasvatajale

 (2)
Selleks et köögiviljad kenasti kasvaks, tuleb nende ümbert hävitada kõik konkurentsi pakkuvad taimed.
Selleks et köögiviljad kenasti kasvaks, tuleb nende ümbert hävitada kõik konkurentsi pakkuvad taimed.Raivo Tasso

Targu Talita raamatusarja neljas käsiraamat “Aed, aiasaadused ja kasvuhoone” jagab praktilisi soovitusi koduaias toimetamiseks, sealhulgas nippe harvendamiseks, võitluseks umbrohuga ning kastmiseks.

Kuidas harvendades tagada suurem saak? Näiteks aeduba, põlduba, hernest ja osavate näppude korral ka peeti on võimalik peenrasse külvata kohe suuremate vahedega. Taimed vajavad kasvamiseks ruumi. Tihe konkurents toitainete ja valguse pärast ei anna head tulemust kasvuhoones ega peenral. Taimed venivad välja ja muutuvad nõrgaks ning on vastuvõtlikud haigustele.

Väiksemaid seemneid, nagu on näiteks porgandil ja aedsalatil, kipub mulda tihti vajalikust rohkem saama. Siis tuleb ette võtta taimede harvendamine.

  • Õige aeg harvendada on siis, kui tõusmetel on ilmunud esimesed pärislehed. Võib harvendada ka varem, kuid see ettevõtmine on pisikeste lehekeste tõttu ebamugav – taimi on keeruline kätte saada. Kui taimel on juba 4–5 pärislehte, peaks harvendustööd tehtud olema.
  • Harvendada võib nii ühekorraga kui ka kahes etapis. Esimesel juhul jäetakse kohe sobivatele vahekaugustele kasvama ainult kõige lopsakamad ja tervema välimusega taimed. Teisel juhul tõmmatakse kõigepealt välja kahjustunud ja nigelad taimed. Paari nädala pärast käiakse peenrad uuesti üle ja nopitakse osa taimi ära nõnda, et kasvama jäänutel oleksid ühtlased vahed.
  • Näiteks porgandite lõplikuks vahekauguseks on paras 5–6 cm, naerile jäetakse 10–12 cm. Tihedalt külvatud redistele on hea vahele jätta 1–2 cm. Vahemaad olenevad taime suurusest.
  • Harvendamiseks sobib õhtupoolik ja pilves ilm.
  • Soovitatav on peenraid eelmisel päeval korralikult kasta, kuna niiskest mullast tulevad taimed paremini välja.
  • Harvendamise käigus võivad allesjäänud taimed pisut üles kerkida või pikali vajuda. Neile tuleb sel juhul õrnalt uuesti mulda ümber sättida, et nad saaksid toestatult edasi kasvada.
Seotud lood:

Võitlus umbrohuga

Kui taimed on edukalt ette kasvatatud ja maha istutatud, külvid tärganud ja harvendamine tehtud, algab kõige tüütum ja igavam osa köögiviljakasvatusest: saagi ootamine. Selleks et köögiviljad kenasti kasvaks, tuleb nende ümbert hävitada kõik konkurentsi pakkuvad taimed.

Umbrohuga on alati tulemuslikum tegelda ennetavalt juba maad ette valmistades, kuid ka sel juhul ei ole võimalik rohimist täielikult vältida. Mõned nipid, mis aedniku elu lihtsamaks teevad, siiski on.

  • Kasutage peenravahedes ja suuremate taimede korral ka peenras kooremultši või peenrakattekangast. Mõlemad aitavad ka niiskust hoida.
  • Õppige eristama umbrohtusid külvatud või istutatud noortaimedest.
  • Hävitage tärkav umbrohi võimalikult varakult.
  • Kitkuge pisikesed taimed välja kindlasti koos juurtega, vajadusel kasutage kõblast.
  • Kobestage puhastatud pinnas väikese reha või rohimiskäpaga.
  • Juba täiskasvanud umbrohutaimi ärge jätke pärast väljatõmbamist peenrale, viige need kompostihunnikusse.
  • Rohimise ajal peaks muld olema parasniiske ja kohev.

Nipid õigeks kastmiseks

Kastmine võib tunduda taimede kasvatamisel kõige lihtsam ja elementaarsem tegevus, kuid ka seda on võimalik teha nii, et hoolealustele on sellest pigem kahju kui kasu. Selleks et taimed saaksid lisaveest võimalikult palju kasutada, tuleb järgida mõningaid põhitõdesid.

Kui väljas on palav suveilm ja kõrvetav lõunapäike, ei ole kindlasti õige aeg kastekannuga aiamaale või kasvuhoonesse minna. Taimedele on sisse kodeeritud mehhanismid, mis lasevad neil võimalikult palju niiskust omastada ka ümbritsevast õhust ning seetõttu avanevad vihma või kastmise ajal nende lehtede pinnal olevad imeväikesed õhulõhed. Kui kirjeldatu juhtub päikeselisel päeval, aurub nende kaudu rohkem vett kui taimedesse sisse jõuab, seetõttu teeme neile pigem liiga. Kastmiseks on ideaalne aeg varane hommik või hilisem õhtupoolik, samuti pilves ilm.

Kasta soovitatakse looduslikust veekogust pärit veega või mõnda aega välitingimustes seisnud kraaniveega. Otse kaevust tulnud vesi on väiketaimedele tihti ehmatavalt külm, eriti kriitilised tagajärjed võib see tuua kasvuhoones.

Loe veel

Tähtis on ka jälgida, et suvel poleks kastmisvesi päikese käes seisnud voolikus või kastekannus kuumaks läinud. Kastmisvee temperatuur peaks tunduma käega katsudes leige.

Tihtilugu tehakse taimedele liiga vähese kastmisega. Raske on mõista, kuidas selline asi saab juhtuda, kuigi taimi kastetakse näiteks lausa iga päev.

Probleem on vee koguses. Kui juba kastma hakata, tuleb seda teha südamest! Kontrollige puust pulgaga või käega natuke mulda eemale lükates, kui sügavale kastmisvesi peenras ulatub. See peab kindlasti jõudma ka taimede alumiste juurteni. Üksnes peenra pealispinna niisutamisest pole enamasti mingit kasu ka siis, kui seda teha iga päev. Üldine kuldreegel on, et kasta tuleks pigem harva ja tugevalt, kui et tihti ja vaid natukene.

Suuremaid taimi on mõistlik kasta õrna pladiseva veejoaga, mis tuleb kastekannust või kastmisvoolikust ja on suunatud otse nende juurtele. Väiksemate taimede korral tuleb kindlasti kasutada vihmutamisotsikut, et neid veejoa raskusega mitte lõhkuda.

Enamasti tasub meeles pidada, et taimede lehed võiks võimalikult vähe märjaks saada. See aitab vältida niiskuse aurustumist ja taimehaiguste levikut.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare