Analüüs: uue Rail Balticu Eesti osale kaubamahtu jätkub
Muuga multimodaalse kaubaterminali analüüsi esialgsed tulemused näitavad Eesti Rail Balticu trassiosale suuremat kaubamahtu kui varasemad uuringud.
Konsultatsioonifirmade Civitta ning Deutche Bahni tütarettevõtte DB Engineering & Consulting GmbH teostatud uuringust nähtub, et suurem osakaal on Soome kaupadel, samuti hinnatakse kõrgelt Muuga terminali potentsiaali rahvusvahelise jaotuskeskusena, mis teenindab Skandinaavia ja Loode-Venemaa turgu.
Rail Baltica Muuga kaubaterminali tehnoloogiliste ja ruumivajaduste analüüsi eesmärk on selgitada välja Muuga Rail Balticu kaubaterminali võimalikud asukohad, terminali tehnoloogilised funktsioonid ning hinnata terminali tasuvust. Töö kaubavoogude prognoosimise etapis analüüsiti terminali võimalikke kaubamahtusid aastani 2055. Selle etapi raames viidi Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Venemaal ja mujal Euroopas läbi üle saja intervjuu, analüüsiti läbi üle 700 asjakohase kauba siht- ja lähtekoha vahelised kaubavood ning teostati suuremahuline dokumendianalüüs.
“Kui võrrelda näiteks Ernst&Youngi uuringu andmeid Muuga kaubaterminali analüüsi esialgsete tulemustega, siis võib öelda, et meie vaade Rail Balticu kaubamahtudele on mõnevõrra optimistlikum. Eelkõige just selles osas, mis puudutab Soomest tulevaid kaubamahte ja peamiselt neid kaupu, mille sihtkoht on Euroopa sisemaal, eemal suurematest Läänemere ja Põhjamere sadamatest. Suurte sadamate lähiümbruses on konkurents endiselt karm ja seal on Rail Balticale meri nii nüüd kui ka edaspidi tõsiseks konkurendiks,” avaldas Civitta Eesti AS juhtivkonsultant Meelis Niinepuu.
Uuringu kohaselt on Rail Balticu käivitumise järgselt esimestel aastatel kaubamaht suurusjärgus 5 miljonit tonni, millest Soome kaupade maht on ca 2 miljonit tonni. Kaubamahu tippu ennustatakse aastaks 2045-2050, mil Rail Baltical veetakse hinnanguliselt 10 miljonit tonni ja millest Soome kaubamaht moodustab kuni poole.
„Nendele kaubamahtudele lisandub ida-lääne suunaline kaubamaht. Siin on Muuga kaubaterminalil väga hea potentsiaal nii Hiina-Skandinaavia kui ka Loode-Venemaa jaotuskeskusena. Juba täna tegutseb siin kaks Skandinaavia ettevõtet, kes varustavad iganädalaselt oma Norra kliente mitte oma Oslo laost vaid Muugalt. Rail Baltica saabumine Muugale loob uusi sünergiaid ja parandab Tallinna Sadama konkurentsipositsiooni logistika väärtusahelas,“ lisas Niinepuu.
Suuremate trendidena tuvastas uuring kaupade jätkuva konteineriseerumise ning kesk-pikal distantsil liikuva maanteetranspordi ülekandumise raudteele.
„Analüüsi vahetulemused kinnitavad seda, mida oleme kuulnud erinevatelt kohtumistelt Soomes ja mida näitas ka EY tasuvusanalüüs: kaupa Rail Balticale jätkub. Väga suurt potentsiaali nähakse Kesk- ja Lõuna-Euroopa vahelise kaubavahetuse teenindamisel so. Poola, Austria, Tšehhi, Ungari, Sloveenia, Itaalia. Peame tegutsema targalt, et seda potentsiaali realiseerida,“ ütles Rail Baltic Estonia OÜ projektijuht Vaiko Eggert.
Sadamaga ühendatavast Rail Baltica kaubaterminalist Muugal saab Rail Baltica kõige põhjapoolsem kaubajaam, mis peab tagama sujuva koostöö sadamataristu, praeguse teede- ja 1520 mm raudteevõrguga ning nendega seonduvate tehnoloogiatega ning vastama ka Rail Baltica kasutajate vajadustele. Muuga multimodaalse terminali analüüs valmib ja avalikustatakse 2017 sügisel.
