1. Trassi planeerimisel ja keskkonnamõjude hindamisel on kaalutud vaid ;loodusväärtusi ülemääraselt kahjustavaid ja suure negatiivse ökoloogilisemõjuga alternatiive, jättes hindamata keskkonnasõbralikumad võimalused.

2. Trassivalikute kaalumise ja keskkonnamõjude hindamise aluseks olev loodusväärtuste uuring ei ole piisava ajalise ja ruumilise ulatusega, hindamisel pole kasutatud taristuprojekti ökoloogilistele mõjudele vastavat uurimismetoodikat ja arvestatud mõjude prognoosiga.

3. Mitmes eriti kõrge loodusväärtusega piirkonnas ei ole alternatiive üldse välja töötatud ja on jäetud isegi Euroopa Liidu tähtsusega Natura 2000 võrgustiku aladele avalduvad mõjud hindamata

4. Trassikoridori kulgemine loodusmaastikus rohevõrgustiku tuumaladel, kaitsealade, püsielupaikade ja Natura alade vahetus läheduses ohustab suurel määral kaitstavate alade elustikku, sh. eriti tundlikku metsalinnustikku ja käsitiivalisi, aga ka suurimetajaid.

5. Looduskeskkonna suhtes ebaõnnestunud trassivaliku „loodusesse surumiseks“ pakutakse välja hulk ebaefektiivseid ja raskesti kontrollitava tulemuslikkusega leevendusmeetmeid, mis muudavad projekti oluliselt kulukamaks, ent ei hoia ära loodusväärtuste kahjustamist.

Eesti Ornitoloogiaühing heidab Pärnu maavanemale ette, et viimane lükkas tagasi kõik EOÜ poolt esitatud ettepanekud planeeritava trassi looduskaitseliste mõjude vähendamiseks.

Tulenevalt tõsistest probleemidest Rail Balticu trassikoridori valiku osas ning ebakvaliteetsest keskkonnamõjude hindamisest teeb Eesti Ornitoloogiaühing Pärnu maavanemale ettepaneku planeeringut mitte kehtestada ning keskkonnaministeeriumile ettepaneku mitte kooskõlastada vastavat KSH aruannet.