Riigikontroll Rail Balticust: riikidevahelises kokkuleppes pole selgelt välja toodud, kui suur rahaline kohustus riigile võetakse
Ülevaates analüüsib Riigikontroll küsimuste-vastuste vormis kokkuleppe sisu ja toob välja peamised riskid, mida Riigikogul oleks riigi kõrgeima auditiorganisatsiooni arvates oluline teadvustada ja võimalikult hästi maandada.
Ülevaatele on lisatud Rail Balticu raudtee rajamist puudutavaid otsuseid ja sündmusi käsitlev kronoloogia alates aastast 1994 ning info projektiga seotud kuludest perioodil 2010–2017.
Riigikontrolör Alar Kaise saatesõna ülevaatele:
„Seni pidurdas Eesti otseühendust Euroopaga just Läti ja ka Leedu raudteede halb seisukord ning asjaolu, et Eesti piiridest wälja jõudes muutus kiirrong peagu „piimarongiks“ – peatudes igas suuremas jaamas. Sellest siis tuligi, et „Balti ekspress“ Eesti 275-km raudtee sõidab 4 tunniga, Läti 240 km läbistamiseks aga wajab üle 6 tunni, Leedu wähem kui 300 km-ks samuti 6 tundi. See on maksew sõites Tallinnast Berliini, kuna wastupidises suunas sõites oli lugu weel hullem ja äärmuseni tüütaw: Tallinnast Berliini pääseb praegu 25 tunniga, Berliinist Tallinna jõudmiseks kulub aga 36 tundi... Seni on asi seisnud just lätlaste ja leedulaste taga. Nõustuwad nad nüüd oma territooriumil rongide kiirust suurendama (millele nad seni seisid wastu seepärast, et suur kiirus peatuskohtade wähesusest tingitud reisijate wähesuse tõttu olewat ebatasuw), on Eesti esindajad suutnudki wiia läbi oma seisukohad, mida wäljendatud juba ammu. ja milledega mindi ka Montreux’sse. Sel juhul peaks olema wõimalik Tallinna-Berliini tee sooritada 20 tunniga.“
Need read pärinevad ajalehest Päevaleht, kes raporteeris Eesti lugejatele arengusuundumustest Šveitsis peetud rahvusvaheliselt raudteekonverentsilt. Aasta oli siis 1936.
Ligi 60 aastat hiljem, aastal 1994 panid Läänemere-äärsete riikide valitsused, nende hulgas Eesti, Läti ja Leedu, kokku visiooni, millised võiksid olla siinse regiooni transpordiühendused aastal 2010. Muu hulgas oli selles visioonidokumendis peamiste kiirraudteede hulgas ära toodud ühendus Tallinn – [Pärnu] – Riia – Kaunas – Varssavi – Berliin – Hamburg. Läänemere-äärsete riikide planeeringute ja arengu eest vastutavad ministrid arutasid visioonidokumenti 1994. aasta detsembri algul Tallinnas peetud kokkusaamisel ja kiitsid selle heaks. On ehk omamoodi sümboolne, et nädal hiljem algasid Eesti ja mitmete teiste Ida-Euroopa riikide assotsiatsioonilepingu läbirääkimised Euroopa Liiduga.
Nüüd, aastal 2017, kui Eesti, Läti, Leedu ja Poola on olnud Euroopa Liidu liikmed juba 13 aastat, on kolm Balti riiki allkirjastanud leppe, mille siht on ehitada kõigepealt ühiselt neid riike läbiv raudtee nimega Rail Baltic. Ja kavas on, et tänapäevane raudtee viib tulevikus Poolast läbi Saksamaale, ühendades meid Euroopa südamega.
See 1990ndate algusest pärit Euroopasse viiva raudtee visioon, mida on ühel või teisel määral edasi arendanud kõik Eesti iseseisvuse taastamise järgsed valitsused ja parlamendikoosseisud, on nüüd jõudnud staadiumisse, kus jutuks on reaalne raha, ehitamine, kohustused, vastutus. Aastatega konkretiseerunud visioon on lähedal sellele, et muutuda reaalseteks liipriteks ja rööbasteks. Enne peab aga vähemalt Eesti vaates saama raudtee ehitamise kokkulepe Riigikogu heakskiidu, sest selle välislepinguga võtab Eesti riik endale nii rahalise kui ka riikliku kohustuse Läti ja Leedu riigi ees. Ja mõttelise kohustuse ka Euroopa teiste riikide maksumaksjate ees, kelle raha eest on kavandatud raudtee põhiliselt ehitada.
Riigikontrolli ülevaade on kokku pandud selleks, et aidata avalikkusel paremini tajuda Rail Balticu raudteeprojekti laiemat konteksti, kuid ennekõike selleks, et Riigikogu liikmetel oleks võimalik toetuda leppe ratifitseerimise üle otsustades võimalikult mitmekesisele infole. Nii lisab Riigikontroll omapoolse panuse materjalide hulka, mille on läbi aastate koostanud erinevad asutused ja organisatsioonid. Mõni neist parlamendile kättesaadavatest dokumentidest käsitleb võimalikku majanduslikku ja sotsiaal-majanduslikku mõju, mõni seda, milline oleks kohane raudtee kulgemistee, mõni erinevaid tehnilisi aspekte, mõni rahastamist. Nii lisab iga analüüs, ülevaade, üldisesse pilti oma osa ja vaatenurga, pretendeerimata monopoolsele tõele ja kõikehõlmavusele.
Riigikontroll on püüdnud oma ülevaadet koostades vältida dubleerimist teemadel, mida on juba ulatuslikult käsitletud või mille suhtes varem rahvusvahelises koostöös on selgelt kokku lepitud.
Ülevaade keskendub ratifitseerimisele tulevale kokkuleppele ning analüüsib küsimuste-vastuste vormis kokkuleppe sisu ja toob välja peamised riskid, mida Riigikogul oleks riigi kõrgeima auditiorganisatsiooni arvates oluline teadvustada ja võimalikult hästi maandada. Riske, eriti veel mastaapsete ja paljude muutujate ja tundmatutega projektide puhul ei saa olemuslikult kunagi viia nullini, kuid neid on võimalik muuta talutavaks. Selleks on Riigikontrollil parlamendile ka omapoolsed soovitused.
Balti riike ühendava raudtee ehitamise mõtte edenemise kohta mitmekümne aasta jooksul saab lugeda ajateljelt, mis on käesoleva ülevaate lisa. Et rahvusvahelise leppe mõjude kohta oleks parlamendi liikmetel kasutada andmestik, mis avab sõlmitud lepet ka Euroopa Liidu õiguse kontekstis, on Riigikontroll tellinud eraldi õigusanalüüsi, mis on samuti ülevaate lisa. Leppe ja selle ratifitseerimise kohta põhiseadusega vastavuse aspektist annab Riigikogule oma hinnangu õiguskantsler.
Riigikogu liikmed on need, kellel on õigus ja kohustus langetada otsus Rail Balticu raudteeleppe ratifitseerimise kohta. Ja Riigikogu liikmetel on ka vastutus teha otsus oma siseveendumuse järgi, mida parlamendi liikmed saavad kujundada, hinnates parlamendile kättesaadavaid materjale kogumis. Vajaduse korral on parlamendil võimalik alati küsida täitevvõimult lisateavet. Muu hulgas ka näiteks seda, kui suure rahalise kohustuse võtmiseks Riigikogu valitsusele volituse annab, kust tuleb raha juhul, kui Euroopa Liidu poolne rahastus peaks vähenema jne. Ja miks mitte küsida ka seda, kas üldse ja kui mitu tundi kiiremini jõuab aastal 2026 Rail Balticul reisirongiga Tallinnast Berliini võrreldes ajaga 90 aasta eest.
Ja ehk oleks otstarbekas mõelda laiemalt ka selle ligi veerandsaja aasta tagant pärineva Läänemere-äärsete riikide tulevikku kujutava visiooni teemal, mille sisu võttis Hommikuleht 9. detsembril 1994 kokku pealkirjaga „Tallinn jääb Helsingi varju ka aastal 2010“, lisades alapealkirjana „Tallinn jääb Balti linnaks, Riia küünib Euroopasse“.
Riigikontrolli ülevaate juurde kuulub ka advokaadibüroolt RASK tellitud mahukas õigusarvamus Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppega Eesti Vabariigile võetavate kohustuste kohta.
Kuigi Riigikontrolli ülevaade on avalik, on selle lisaks olev õigusarvamus juurdepääsupiiranguga "asutusesiseseks kasutamiseks", sest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on õigusanalüüsis käsitletud dokumentidele kehtestanud juurdepääsupiirangu.