Kas pank tohib võtta päranduse võla katteks?

 (36)
                     
Kas pank tohib võtta päranduse võla katteks?
Foto: Sven Arbet

Tahan pärandada vennapojale maamaja. Häda on selles, et vennapojal on nii palju pangavõlga, et ta ei saa seda ka aastakümnetega ära makstud. Siit küsimus: kas pank saab küüned taha ajada pärandatud majale, et võtta see ära oma võla katteks? Kas ei kujune vennapoja aitamine niiviisi panga aitamiseks?

Vastab Ivo Mahhov
vandeadvokaat 

Mitmekorruseline oman­disüsteem, kus ühest allikast pärit vara antakse teisele isikule hallata kolmanda isiku huvides, on tavaline Inglismaal, USAs ja teistes nn tavaõiguse maades. Seal on traditsiooniliselt lubatud ja tavalised õiguslikud skeemid, mis võimaldavad võlgnikul varast kasu saada ka nii, et võlausaldajad tühjade kätega jäävad.

Eesti seevastu kuulub Mandri-Euroopa õigusruumi, kus püüeldakse kinnistusraamatu ja õigussuhete selguse ning kindluse poole. Kaitstakse laenuandjat. Meil ei ole võimalik kinkida või pärandada, välistades kingitavat või pärandatavat vara pankrotipesast.

Teisisõnu – kui vennapoeg on võlgades, on pangal tõepoolest õigus nõuda võlgade tasumist ka päritud maja arvel.

Praktikas on ette tulnud, et võlgnik lausa loobub pärandist lootuses, et pärand läheb siis üle tema lastele, kes võlgades ei ole.

Ka see ei aita – kehtiva pärimisseaduse § 126 sätestab, et loobutud pärandist rahuldatakse kõigepealt loobuja võlad, ning vaid järelejääv osa läheb üle järgmisele pärijale. Kokkuvõtteks – on teie õigus otsustada, kas pärandate vennapojale maja või mitte, kuid vennapoeg saab pärandit nautida vaid juhul, kui ta maksab ära oma võlad.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Pensionäride ühiskodu projekt sai valmis
Olga Tarto ja Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov Mehikoormas pensionäride tulevast ühiskodu takseerimas.
“Äsja saime projekti kätte ning suur samm pensionäride ühiskodu loomiseks on tehtud,” raporteeris Tartumaa Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov.
Fookuses on Poola ja Ida-Virumaa
20. november 2014 17:32
Fookuses on Poola ja Ida-Virumaa
PÖFFi avafilm “Varssavi 1944” toob vaatajateni arusaama, et oma maa ja rahva saatusest peavad ka noored teadlikud olema.
PÖFFi avafilmi ”Varssavi 1944” aineks on ülestõus, millest tänavu möödus 70 aastat.
Virumaa kitsekasvataja avas pealinnas talupoe
Pärast avamist sai pood mõne minutiga inimesi täis. Kohale olid tulnud ka proua Evelin Ilves (vasakult teine) ja põllumajandusminister Ivari Padar (paremal). Nende vahel poe omanik Martin Repinski.
Teisipäeval Tallinna kesklinnas Lembitu tänaval uksed avanud Ida-Virumaa kitsekasvataja ja mahetaluniku Martin Repinski ehk Konju mõisa talu toidupood oli pärast avamist kohe rahvast tulvil.
Pätte püüti nii takso kui ka poekäruga
Joel Veskilt (vasakul) ja Maiko Heinsalu ei mõelnud pikalt, kui nokastanud klient hakkas poes müüjat noaga ähvardades viina nõudma. Mees õnnestus poekäruga pikali rammida ning teda hoiti politsei saabumiseni kinni.
Justiitsminister Andres Anvelt andis kodanikujulguse aumärgi kümnele mehele, kes mullu hoidsid ära kuriteo, tõttasid appi ohvrile ning aitasid tabada süüdlase.
Ladudesse koguneb 35 000 tonni müümata kala
Suure saagi üle rõõmustamise asemel iseloomustab praegust Eesti kalandust kurtmine selle üle, et püütut pole kellelegi müüa.
Läänemerel kilu ja räime traalivatele kaluritele teeb tänavu ainsana rõõmu asjaolu, et ilmad püsivad tormised, ja kuna püüda ei saa, pole esialgu muret ka turu leidmisega.
Elu Esko talus pärast tragöödiat
“Esko talu tulevikplaanides on nii jäätise valmistamine kui juustuvaliku laiendamine,” teatab noorpereme es Gunnar Eensalu. Pildil on ta koos pisitütar Greta-Loorega.
“Õnne 13” telesarja võttepaik Harjumaal Esko talus on saanud noorperemees Gunnar Eensalu käe all uue hingamise – talumeierei juustukojas katsetatakse jäätisega ja plaanis on luua uusi juuste.