Kas pank tohib võtta päranduse võla katteks?

 (36)
                     
Kas pank tohib võtta päranduse võla katteks?
Foto: Sven Arbet

Tahan pärandada vennapojale maamaja. Häda on selles, et vennapojal on nii palju pangavõlga, et ta ei saa seda ka aastakümnetega ära makstud. Siit küsimus: kas pank saab küüned taha ajada pärandatud majale, et võtta see ära oma võla katteks? Kas ei kujune vennapoja aitamine niiviisi panga aitamiseks?

Vastab Ivo Mahhov
vandeadvokaat 

Mitmekorruseline oman­disüsteem, kus ühest allikast pärit vara antakse teisele isikule hallata kolmanda isiku huvides, on tavaline Inglismaal, USAs ja teistes nn tavaõiguse maades. Seal on traditsiooniliselt lubatud ja tavalised õiguslikud skeemid, mis võimaldavad võlgnikul varast kasu saada ka nii, et võlausaldajad tühjade kätega jäävad.

Eesti seevastu kuulub Mandri-Euroopa õigusruumi, kus püüeldakse kinnistusraamatu ja õigussuhete selguse ning kindluse poole. Kaitstakse laenuandjat. Meil ei ole võimalik kinkida või pärandada, välistades kingitavat või pärandatavat vara pankrotipesast.

Teisisõnu – kui vennapoeg on võlgades, on pangal tõepoolest õigus nõuda võlgade tasumist ka päritud maja arvel.

Praktikas on ette tulnud, et võlgnik lausa loobub pärandist lootuses, et pärand läheb siis üle tema lastele, kes võlgades ei ole.

Ka see ei aita – kehtiva pärimisseaduse § 126 sätestab, et loobutud pärandist rahuldatakse kõigepealt loobuja võlad, ning vaid järelejääv osa läheb üle järgmisele pärijale. Kokkuvõtteks – on teie õigus otsustada, kas pärandate vennapojale maja või mitte, kuid vennapoeg saab pärandit nautida vaid juhul, kui ta maksab ära oma võlad.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.
Kaksikõed Elo Mõttus-Leppik ja Katrin Tibar asuvad inimhingi uurima
Elo Mõttus-Leppik ja Katrin Tibar on kaksikõed, kelle juhtimisel alustab Kanal 2s uut hooaega psühholoogilise alatooniga saatesari “Avameelselt”. Igas saates jõuavad vaatajate ette tuntud inimeste ehedad lood nende tunnetest.
Kolmapäeval, 26. novembril stardib Kanal 2s kaksikõdede Elo Mõttus-Leppiku ja Katrin Tibari juhtimisel psühholoogilise alatooniga saatesarja “Avameelselt” uus hooaeg.
Viljelusvõistlused andsid tagurpidi tulemuse
Viljelusvõistlus on oma eluõigust tõestanud Soomes 20, Eestis 10 ja Lätis 5 aastat. Läti võistluse lõpupidu peeti eelmisel nädalal Rumene lossis.
Tänavusel viljelusvõistlusel said lätlased kehvemaid saake kui meie, soomlased aga paremaidki.
Kuus küsimust ja vastust Maalt komeedile lendamise asjus
Rosetta sondist eraldunud maandur Philae komeedi 67P poole langemas kunstniku ettekujutuses.
Kaks nädalat tagasi astus inimkond taas kord suure sammu kosmoses.