Kas pank tohib võtta päranduse võla katteks?

 (36)
                     
Kas pank tohib võtta päranduse võla katteks?
Foto: Sven Arbet

Tahan pärandada vennapojale maamaja. Häda on selles, et vennapojal on nii palju pangavõlga, et ta ei saa seda ka aastakümnetega ära makstud. Siit küsimus: kas pank saab küüned taha ajada pärandatud majale, et võtta see ära oma võla katteks? Kas ei kujune vennapoja aitamine niiviisi panga aitamiseks?

Vastab Ivo Mahhov
vandeadvokaat 

Mitmekorruseline oman­disüsteem, kus ühest allikast pärit vara antakse teisele isikule hallata kolmanda isiku huvides, on tavaline Inglismaal, USAs ja teistes nn tavaõiguse maades. Seal on traditsiooniliselt lubatud ja tavalised õiguslikud skeemid, mis võimaldavad võlgnikul varast kasu saada ka nii, et võlausaldajad tühjade kätega jäävad.

Eesti seevastu kuulub Mandri-Euroopa õigusruumi, kus püüeldakse kinnistusraamatu ja õigussuhete selguse ning kindluse poole. Kaitstakse laenuandjat. Meil ei ole võimalik kinkida või pärandada, välistades kingitavat või pärandatavat vara pankrotipesast.

Teisisõnu – kui vennapoeg on võlgades, on pangal tõepoolest õigus nõuda võlgade tasumist ka päritud maja arvel.

Praktikas on ette tulnud, et võlgnik lausa loobub pärandist lootuses, et pärand läheb siis üle tema lastele, kes võlgades ei ole.

Ka see ei aita – kehtiva pärimisseaduse § 126 sätestab, et loobutud pärandist rahuldatakse kõigepealt loobuja võlad, ning vaid järelejääv osa läheb üle järgmisele pärijale. Kokkuvõtteks – on teie õigus otsustada, kas pärandate vennapojale maja või mitte, kuid vennapoeg saab pärandit nautida vaid juhul, kui ta maksab ära oma võlad.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (1) Anonüümne (35)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Juhan Särgava
Läänemere-sõbraliku talu konkursi rahvusvahelise võidu tõi tunamullu Eestisse ASi Saidafarm pererahvas Helve ja Juhan Särgava.
Kuigi põllumehi süüdistatakse Balti mere kinnikasvamises, muretsevad nood, kuidas sättida oma tegevus keskkonna- sõbralikumaks.
Sander Mirme ja Piia Post peavad TÜ füüsika instituudi uue ilmajaama kõige olulisemaks instrumendiks sadememõõtjat.
Sander Mirme ja Piia Post peavad TÜ füüsika instituudi uue ilmajaama kõige olulisemaks instrumendiks sadememõõtjat.
Seni mõõdeti Tartu ilmaandmeid Tõraveres, kuid alates 24. aprillist tegutseb ülikooli füüsikainstituudi (FI) õppehoone ehk Physicumi katusel uus ilmajaam.
Uuskalda spordi- ja puhkeküla omanik Astrid Roosileht arvab, et pärast käibemaksu tõstmist pole tal enam külastajaid oodata.
Uuskalda spordi- ja puhkeküla omanik Astrid Roosileht arvab, et pärast käibemaksu tõstmist pole tal enam külastajaid oodata.
Kütuseaktsiisi tõstmise mõju kohta pole põhjalikku analüüsi tehtud, kuid majutusteenuste käibemaksu kergitamise kohta valmis konjunktuuriinstituudil mullu korralik analüüs.
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali avamine
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali avas traditsiooniline rongkäik, mis sel aastal oli 1980ndate stiilis.
Juubelit tähistav HÕFF toob kevadisse Haapsallu haruldased friigipärlid ja tänapäevase žanrikino paremiku.
Seakasvatuse tulevik Kehtna lähistel asuvas ASi Rey farmis on tume, pankrotis ettevõte ei suuda ennast enam mingil moel ära majandada.
Seakasvatuse tulevik Kehtna lähistel asuvas ASi Rey farmis on tume, pankrotis ettevõte ei suuda ennast enam mingil moel ära majandada.
Sealihatootjate raske olukord viis esimese farmi pildilt: teisipäeval kuulutas Pärnu maakohus välja OÜ Rey Seakasvatus pankroti.
Professor Ülo Mander uurib koos Pariisi VI Ülikooli magistrandi Manon Louis’ga märgalataimi Pariisi lähistel.
Professor Ülo Mander uurib koos Pariisi VI Ülikooli magistrandi Manon Louis’ga märgalataimi Pariisi lähistel.
Kuna Eestis pole nitraadiprobleem viimasel ajal kriitiline, rakendab professor Ülo Mander oma sellealaseid teadmisi Prantsusmaal.
Karu Harjumaal Nahe jahiseltsi maadel, kus tänavu liigub jahimeeste kinnitusel vähemalt tosin mesikäppa.
Karu Harjumaal Nahe jahiseltsi maadel, kus tänavu liigub jahimeeste kinnitusel vähemalt tosin mesikäppa.
Viimased aastad on toonud Harjumaale tubli karulisa, mesikäpad jäävad seasöötmiskohtades suupärast otsides üha sagedamini rajakaamerate ette.