Alates 1. jaanuarist 2009 kehtiva pärimisseaduse kohaselt läheb pärand pärijatele üle iseeneslikult, kui pärija pärandist ei loobu. Loobuda on võimalik pärimisseaduse § 119 kohaselt kolme kuu jooksul alates päevast, millal pärija sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest. Loobumiseks tuleb esitada avaldus notarile.

Kui pärija pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks tagasiulatuvalt alates pärandi avanemisest ehk pärandaja surmast. Sellest ajast kuulub pärandaja vara pärijale ja pärija on isiklikult vastutav kõikide pärandvaraga seotud kohustuste, sh maksukohustuste täitmise eest.

Pärandi ümbervormistamise ajal erilist tähtsust ei ole. Tõsi, kui pärija pole pärimistunnistust võtnud ning registritest uus omanik ei nähtu, võib maksuametil, korteriühistul või teistel võlanõudjatel olla keeruline pärijat leida ja oma nõuet esitada. Sellisel puhul võib võlausaldaja vastavalt pärimisseaduse § 166 lg 1 pöörduda notari poole, paluda temal pärija kindlaks teha ning anda selle kohta välja pärimistunnistus. Kui aga vaidlust pärija isiku osas ei ole, võib pärija vastu kohtuhagi esitada ka ilma pärimistunnistuseta.

Seega võib viivitus pärimise vormistamisel küll hetkeks raskendada ja edasi lükata võlgade sissenõudmist, kuid ei tarvitse vabastada nende ega tekkivate viiviste maksmisest tulevikus.