Kuidas arvestada tööaega, kui 23. ja 31. detsembril pole võimalik tööpäeva lühendada?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Simmulmann: Töölepingu seaduse § 53 sätestab tööaja lühendamise kolme tunni võrra uusaastale (1. jaanuar), Eesti Vabariigi aastapäevale (24. veebruar), võidupühale (23. juuni) ja jõululaupäevale (24. detsember) eelneval tööpäeval. Tööpäeva lühendamine nimetatud riigipühaeelsel tööpäeval on tööandja kohustus. Seaduse eesmärk on võimaldada töötajatele konkreetsetele pühadele eelneval päeval lühem tööaeg.

Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb tööandjal saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja annab selleks nõusoleku, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ja hüvitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba ajaga ületunnitööga võrdses ulatuses või kokkuleppel rahas, 1,5-kordselt. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.

Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse töötamisel graafiku alusel, sest tööaja jaotus arvestusperioodis ei ole ühtlane - ühes nädalas võib olla rohkem töötunde ja/või päevi kui teises või töövahetus võib olla pikem kui 8 tundi. Summeeritud tööajaarvestuse alusel töötades väheneb 23. ja 31.detsembri lühendatud tööpäeva tõttu summeerimisperioodi üldine tööaeg nendel töötajatel, kellel on need tööpäevad. Seadusega ei ole kooskõlas tööandja ühepoolne otsus jätta pühade-eelsed tööpäevad lühendamata ja lühendada arvestusperioodi jooksul teisi tööpäevi. Seega võib eeldada, et 23. ja 31.detsembril täistööpäeva (ilma 3-tunnise lühendamiseta) tööl olnud töötajatel tekivad perioodi lõpuks nende tööpäevade tõttu ületunnid, mis kuuluvad hüvitamisele. Sellisel juhul tuleb 23. ja 31.detsembri kolme lisatunni eest, mis kaasneb tööpäeva lühendamata jätmisega, võimaldada töötajale järgmises arvestusperioodis vaba aeg või tasustada poolte kokkuleppel need kolm tundi 1,5-kordse töötasuga.