Kuidas hüvitatakse riigipühal tehtud ületunnitööd?

 (6)
                     
koristaja
Foto: Andres Putting

Lugeja küsib: Milliste põhimõtete alusel toimub ületunnitöö hüvitamine, kui ületunnitööd tehti riigipühal.

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Peeter Eesmaa:

Töölepingu seaduse (TLS) § 44 lg. 6 tuleneb, et tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.

Oletame, et tööandja ja töötaja on kokku leppinud ületunnitöö hüvitamises rahas. Sel juhul makstakse ületundide eest 1,5 kordset töötasu. Riigipühal tehtava töö hüvitamist sätestab TLS § 45 lg. 2 ja 3. Eeldame, et tööandja hüvitab töötajale riigipühal töötamise rahas.

Riigipühal töötatud tööaja eest peab tööandja maksma 2-kordset töötasu. Praktikas tõusetub küsimus sel pinnal, kas töötajale tuleb riigipühal tehtud ületunnid hüvitada kaks korda või mitte: 1,5- kordselt, ületundide eest ja seejärel samad töötunnid 2-kordselt, riigipühal tehtud töö? Pole harvad juhtumid, kus töötajale hüvitatakse riigipühale langevad ületunnid ühe korra ja võetakse aluseks töötaja jaoks soodsam koefitsient, s.t. 2.

Niisugust praktikat ei saa lugeda õigeks ja selline lähenemine ei tulene TLS ületunnitööd ja riigipühal tehtava töö hüvitamist reguleerivatest sätetest. Töötajale tuleb arvestada ühtede ja samade töötundide eest töötasu nii ületundide kui riigipühal töötatud tundide eest. Teisisõnu, meie näite puhul tuleb ületunnid, mida tehti riigipühal, tasustada samaaegselt kaks korda koefitsentidega vastavalt 1,5 ja seejärel 2. Teistsugust järeldust ülalmärgitud TLS sätetest pole võimalik teha. Jääb soovida, et kõik tööandjad seda mõistaksid ja praktikas sellega arvestaksid.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (6)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Jan Trei (fotol) kinnitusel tegi Urmas Arumäe õiguslikus mõttes läbi füüsilise isiku pankroti. Arumäe aga eitab seda.
Jan Trei (fotol) kinnitusel tegi Urmas Arumäe õiguslikus mõttes läbi füüsilise isiku pankroti. Arumäe aga eitab seda.
Kas korruptsioon omavalitsuses? Viimsi vald maksab kinni vallavanem Jan Trei kohtuskäike.
Maaomanikud tahavad piirimaa eest õiglast hinda
“Kästi allkiri anda ja suu maast puhtaks pühkida,“ võttis koosolekul emo tsionaalselt sõna maaomanik Andrus Karing, kelle riigipiiri alla jäävast maast on juba kümne meetri laiune riba riigistatud.
Maaomanikud on mures, et pärast riigipiiri alla jääva metsamaa raadamist hinnatakse nende mets hoopis põllumaaks, mis tähendaks ka madalamat hinda.