Kuidas hüvitatakse riigipühal tehtud ületunnitööd?

 (6)
                     
koristaja
Foto: Andres Putting

Lugeja küsib: Milliste põhimõtete alusel toimub ületunnitöö hüvitamine, kui ületunnitööd tehti riigipühal.

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Peeter Eesmaa:

Töölepingu seaduse (TLS) § 44 lg. 6 tuleneb, et tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.

Oletame, et tööandja ja töötaja on kokku leppinud ületunnitöö hüvitamises rahas. Sel juhul makstakse ületundide eest 1,5 kordset töötasu. Riigipühal tehtava töö hüvitamist sätestab TLS § 45 lg. 2 ja 3. Eeldame, et tööandja hüvitab töötajale riigipühal töötamise rahas.

Riigipühal töötatud tööaja eest peab tööandja maksma 2-kordset töötasu. Praktikas tõusetub küsimus sel pinnal, kas töötajale tuleb riigipühal tehtud ületunnid hüvitada kaks korda või mitte: 1,5- kordselt, ületundide eest ja seejärel samad töötunnid 2-kordselt, riigipühal tehtud töö? Pole harvad juhtumid, kus töötajale hüvitatakse riigipühale langevad ületunnid ühe korra ja võetakse aluseks töötaja jaoks soodsam koefitsient, s.t. 2.

Niisugust praktikat ei saa lugeda õigeks ja selline lähenemine ei tulene TLS ületunnitööd ja riigipühal tehtava töö hüvitamist reguleerivatest sätetest. Töötajale tuleb arvestada ühtede ja samade töötundide eest töötasu nii ületundide kui riigipühal töötatud tundide eest. Teisisõnu, meie näite puhul tuleb ületunnid, mida tehti riigipühal, tasustada samaaegselt kaks korda koefitsentidega vastavalt 1,5 ja seejärel 2. Teistsugust järeldust ülalmärgitud TLS sätetest pole võimalik teha. Jääb soovida, et kõik tööandjad seda mõistaksid ja praktikas sellega arvestaksid.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (6)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Aili ja Toomas Vindi katedraal Vabaduse platsil
Toomas Vindi õlimaalid Tallinna Kunstihoones: “Hämming ja kimbatus”, “Valguse algus”, “Diivan männisalus”, “Linnapark”, “Paviljon nr 7” ja “Saabumine parki”.
Kunstiperspektiivis tundub see abielupaar – Aili ja Toomas Vint – lahutamatu. Ometi tekkis neil eriarvamusi ühise näitusega, nii et Tallinna Kunstihoone on seetõttu ”saetud” pooleks.
Antiaine ennustaja Paul Dirac tahtis Nobelist keelduda
Kuulsad teadlased Solvay füüsikakonverentsil 1927. Esireas vasakult teine Max Planck, kolmas Marie Curie, viies Albert Einstein. Teises reas vasakult viies Paul Dirac, paremalt esimene Niels Bohr. Kolmandas reas paremalt kolmas Werner Heisenberg, neljas Wolfgang Pauli.
Maalehe teadmisveerg “Tuna & täna” vaatleb Nobeli auhinna laureaate.
Aasta noortetreener: Võistle, nii saad meistriks!
Väga kogenud ja hinnatud juhendaja Mart Mäerand peab oluliseks, et lastel treeningutel ka lõbus oleks.
Spordiliidu Jõud aasta noortetreeneri Mart Mäeranna põhimõte on käia hoolealustega võimalikult palju jõuproovidel.
Loome jõulumeeleolu vürtspähklitega
Soojendav kingitus on sobilik advendiajal külakostiks kaasa võtta.
Kes poleks jalutanud mõnel jõuluturul ning ühtäkki tundnud magusat karamellist lõhna.