Mismoodi nõuda vabaabielu katkemisel oma vara?
VASTAB
IVO MAHHOV
vandeadvokaat
Eesti kohtupraktika järgi oleks teil raske nõuda osa kinnistust majaga, see on naise oma. Küll on teil aga tema vastu võlaõiguslikud nõuded.
Seaduslikke aluseid nõueteks võib olla mitmesuguseid. Eelkõige sõltub nende suurus sellest, millised kokkulepped ja eesmärgid ühisel ehitamisel olid.
Kui teil olidki mingid ühised eesmärgid, näiteks luua koos kodu vanaduspäevadeks, saab teie suhet liigitada seltsinguks, mis on reguleeritud võlaõigusseaduse §des 580–609. Seltsingu puhul eeldatakse, samamoodi nagu tavaliselt abielu ühisvarasuheteski, poolte panuste võrdsust.
Nii võib öelda, et partnerite õigused tavalises ja vabaabielus ei erine rahalises vääringus. Vahe seisneb üldjuhul vaid selles, et vabaabielu lõppemisel ei saa teiselt nõuda mitte reaalset osa kinnistust, vaid ainult selle väärtust.
Tühjade kätega ei või aga partner jääda ei ühel ega teisel juhul. Kui naine, rikkudes varasemaid kokkuleppeid, jätab maja endale ja lükkab teid kõrvale, võib teie nõude aluseks olla ka seltsingulepingu rikkumine.
Kui te lihtsalt aitasite naisel tema maja ehitada, siis seltsingut ei olnud. Kohtupraktikas on jäetud seltsing tuvastamata, kuna koos maja ehitanutel polnud ühist majapidamist.
Siis võib teil aga olla õigus nõuda tasu oma töö ja kulutatud vahendite eest, näiteks alusetu rikastumise sätete alusel (võlaõigusseaduse § 1042).
Sellisel juhul võib teie nõudeõigus olla isegi suurem kui pool maja väärtusest ja teie positsioon tugevamgi kui siis, kui oleksite abielus.
Nõude alusena võib kõne alla tulla ka nn käsundita asjaajamine (võlaõigusseaduse § 1018–1026).
