Uued seadused: lisaraha saab töötu ja hädasolija
-- Toimetulekutoetus tõuseb
Toimetulekupiir tõuseb üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 90 euroni kuus. Perekonna teise ning iga järgneva liikme toimetulekupiir hakkab olema 72 eurot kuus.
Eelmisel aastal oli toimetulekupiir perekonna esimesele liikmele 76.70 eurot ning perekonna teisele ja igale järgnevale liikmele 61.36 eurot kuus.
Toimetulekutoetust saab taotleda kohalikust omavalitsusest. Lisaks on toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed alaealised, õigus saada koos toimetulekutoetusega veel täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab omavalitsus riigieelarvelisest rahast.
-- Töötuskindlustushüvitis üle 1000 euro
Töötuskindlustushüvitist on võimalik saada maksimaalselt 1175 eurot ja 99 senti kuus. Minimaalne töötuskindlustushüvitis on 165 eurot ja 23 senti kuus.
Maksimaalse töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Sellel aastal on keskmine ühe kalendripäeva töötasu 25 eurot ja 29 senti.
Töötuskindlustushüvitise suurus on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50% ja seejärel 40% kindlustatu üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele.
Ühe kalendripäeva hüvitise suurusele on kehtestatud ülempiir, milleks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu eelmisel kalendriaastal. 2014. aastal on hüvitist võimalik saada esimesel sajal päeval 37 eurot ja 94 senti päevas ning alates 101. päevast 30 eurot ja 35 senti päevas.
-- Programm pakub tööotsijale uusi võimalusi
Tööhõiveprogrammiga aastateks 2014–2015 hakatakse enam toetama senist töötut, kes soovib ettevõtlusega alustada.
Ettevõtluse alustamise toetus on rahaline abi kuni 4474 eurot, lisaks pakutakse ettevõtluse toetamise teenust kahe aasta jooksul, et aidata äriplaan ellu viia.
Ettevõtluse toetamiseks võib Eesti Töötukassa hüvitada isiku koolituskulu kuni 959 eurot; individuaalse nõustamise kulu kuni 150 eurot; mentorluse kulu kuni 959 eurot.
Ka tõstetakse tööandja tööruumide ja -vahendite kohandamise hüvitise määra 50%lt kuni 75%le.
-- Mitmesugused toetused aktiivsele töötule
Töötutoetust on õigus saada töötajal, kellel puudub sissetulek töötutoetuse ulatuses ja kes töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul on vähemalt 180 päeva töötanud või olnud hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega (lapse kasvatamine, statsionaarses või täiskoormusega õppes õppimine, ajateenistuskohustuse täitmine vms).
Töötutoetust makstakse kuni 270 päeva. Kui viimane töösuhe on lõpetatud tööandja algatusel töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu, makstakse töötutoetust kuni 210 päeva.
Alates 1. jaanuarist muutus ka töötutoetuse päevamäär, mis on nüüd 3 eurot ja 62 senti päevas, eelmisel aastal oli päevamäär 3 eurot ja 27 senti. Töötutoetuse 31kordne päevamäär on 112 eurot ja 22 senti. Töötutoetus makstakse töötu isiklikule pangakontole.
Töötu, kes osaleb vähemalt 40 tundi kestval tööturukoolitusel, praktikal või vabatahtlikul tööl, võib saada ka stipendiumi. Stipendiumi päevamäär on 3.84 eurot.
Vajadusel makstakse töötule ka sõidu- ja majutustoetust, maksimaalselt 26 eurot päevas. Kui inimene oli enne tööleasumist olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud ning vajab nüüd oma tööülesannete täitmiseks koolitust, võib koolituskulu tööandjale kuni 50% ulatuses hüvitada Eesti Töötukassa.
-- Mitu sotsiaaltoetust korraga
Vajaduspõhist peretoetust on õigus alates 2014. aasta algusest saada ka kõigil neil lapsetoetust saavate lastega perekondadel, kes said eelmisel kuul toimetulekutoetust. Vastav muudatus tehti sotsiaalhoolekande seadusesse, et neid kaht majandusraskusi leevendavat toetust saaks lastega perele korraga maksta.
Endiselt säilib võimalus saada vajaduspõhist peretoetust ka neil lapsetoetust saavatel lastega peredel, kus perekonna netosissetulek taotlemisele eelneva kolme kuu sissetulekute alusel on keskmiselt alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri.
Vt ka www.lastetoetused.ee.
-- Otsekorraldusteenus muutub
Ka uuel aastal saab pankades oma arveid automaatselt tasuda, samas kaob otsekorraldusteenus senisel kujul ja selle asemele tuleb 1. veebruarist uus teenus – e-arve püsimakse. Inimestele on e-arve püsimakse parem, sest see võimaldab peale arvete automaatse maksmise ka kõik e-arved ühte kohta koguda.
Kes maksab praegu oma arveid otsekorraldusega, saab seda sama lihtsalt teha e-arve püsimaksega, lisaks on tal võimalik internetipangas näha kõiki laekunud e-arveid.
Otsekorraldusi saab kasutada kuni 31. jaanuarini 2014. Kui selleks ajaks ei ole ettevõtja e-arvet kasutusele võtnud, teavitavad pangad otsekorralduse kliente lepingu lõppemisest. Näiteks kui korteriühistu ei taha või ei saa e-arvet kasutada, siis otsekorraldus lõpetatakse. Info selle kohta saadab kliendile pank, eeldatavasti ka korteriühistu. Sel juhul laekuvad arved endiselt kas e-posti või tavapostiga ja need tuleb internetipangas igas kuus ise tasuda.
Praegu ei ole selge, kas kõik seni otsekorraldust kasutanud ettevõtted hakkavad uut teenust kasutama. Kuigi pangad ja ettevõtted teavitavad oma kliente otsekorraldusteenuse lõpetamisest ja üleminekust
e-arve püsimaksele, peaksid eraisikud olema tähelepanelikud ja veenduma, et nende arved saavad tasutud.
-- Muutus sotsiaalmaksu kuumäär
2014. aastal muutus lisaks täiendavale maksuvabale tulule pensioni korral ka sotsiaalmaksu kuumäär. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 320 eurot, eelmisel aastal oli see 290 eurot. Nüüd on sotsiaalmaksu minimaalne kohustus 105.60 eurot kuus. Sotsiaalmaksu määr on 33%.
Maksuvaba tulu on 144 eurot kuus, pensionäridele on täiendav maksuvaba tulu veel 210 eurot kuus.
Allikas: sotsiaal-ministeerium, Eesti Töötukassa
