Karistusseadustiku üldosa muudatusi on menetletud juba mitu aastat, nüüd jõustuvad need 2015. aasta 1. jaanuarist. Muudatuste eesmärgiks on vähendada karistatavate tegude arvu, kõrvaldada ülekriminaliseerimine ja rakendada rohkem nn haldussundi.

Suuremad muudatused on järgmised: 

Kui seni ole varavastaste tegude puhul kriminaalmenetluse algatamise piir 64 eurot, siis edaspidi on see 200 eurot. See tähendab, et vargusi alla 200 euro käsitletakse uuest aastast väärteona, 200 eurost alates kuriteona.

Samas kui toime pannakse süstemaatiline rahavargus, nt näppamine poes alla 200 euro, siis süstemaatilist rikkumist käsitletakse nagu ennegi kuriteona, olenemata varastatu väärtusest.

Miinimumpäevamäär, mille järgi arvestatakse rahalisi karistusi, tõuseb senise 3,2 euro asemel 10 eurole. Kui kuriteo eest mõistetakse rahaline karistus, siis üldjuhul arvestab kohus isiku tegelikku sissetulekut. Kui sissetulekut ei ole, siis rahalise karistuse puhul arvestatakse miinimumpäevamääraks 10 eurot.

Tõusevad rahalised karistused ja trahvid

Praegu on rahaline karistus kuriteo eest füüsilisele isikule minimaalselt 96 eurost kuni 1600 euroni. Uuest aastast on see 300-5000 euroni.

Juriidilisele isikule on rahaline karistus kuriteo eest 3200 eurot kuni 16 mln eurot. Uuest aastast on see 4000 eurot kuni 16 mln eurot. 

Väärteo eest karistati juriidilist isikut siiani 32-32 000 euroga, uuest aastast karistatakse 100 – 400 000 euroga.

Kui seni oli 148 seaduses 1300 karistatavat tegu, siis uue seadusega jääb karistatavaid tegusid alles veidi üle tuhande.

Karistusseadustikus muudetakse üle 200 paragrahvi, lisaks muudetakse väärteo koosseise 128 haruseaduses.

Näiteks alkoholiseaduses muutub § 67. Alaealise poolt alkoholi ostmine ei ole enam karistatav, samas alaealisele alkoholi müümise eest karistust raskendatakse. Liiklusseadusesse lisandub uus paragrahv 224 -1. millega saab vastutusele võtta mootorsõiduki õpetajat, kes on õppesõidu läbi viinud joobes. Karistused karmistuvad ka lähisuhtevägivalla eest.