SUUR ÜLEVAADE | Tuntud näitlejad ja muusikud annavad üle Eesti tasuta metsakontserte

 (5)
Guido Kangur
Guido Kangur Foto: Sven Arbet

8.–24. augustini toimub üle Eesti RMK lõkkekohtades kokku 17 metsakontserti ja vestlusõhtut, kus näitlejad nagu Guido Kangur, Anne Veesaar, Harriet Toompere, Uku Uusberg ja muusikud nagu Henri Laks, Indrek Raadik, Indrek Kruusimaa ning paljud teised räägivad vanadest Eesti kommetest ning põnevast kultuuriloost.

Tule kohale või hoia silm peal RMK suure ühismatka otseblogil, mille vahendusel saad osa nii Eesti suurimal ühismatkal toimuvast kui ka kaunitest metsakontsertidest.

Metsakontsertide ajakava:

08.08 kell 22 RMK Pähni külastuskeskuses
Ristipuud - viimse teekonna tähised

Lahkunu viimsel teekonnal kodust surnuaeda puusse ristimärgi lõikamine kuulub veel tänapäevalgi Lõuna-Eesti matusekombestikku. Ristipuudest räägib Guido Kangur


Muusikaline meeleolu UMA (Aleksei Saks – trompet, Robin Jürjendal – kitarr).

* * *

15.08 kell 22 RMK Värska lõkkekohas
Seto kultuuripärand - Treski tsässon

Tsässonateks nimetatakse õigeusu külakabeleid Setomaal. Uskumuste järgi asub tsässon maise ja teispoolsusega seotu piirimaadel.

Seotud lood:


Treski tsässonast räägib Anne Veesaar. Muusika: Seto leelokoor.

* * *

16.08 kell 20 RMK Mummassaare lõkkekohas
Sõjast ja saatusest. Vaivara lastekodu ja Tannenbergi linn

Ida-Virumaa on üks Eesti vastuolulisemaid paiku. Kaunis loodus, tööstuse areng ja elanike karm elusaatus on siin ikka käsikäes käinud. Räägitakse Vaivara lastekodust, mida enne Teist maailmasõda nimetati kõige moodsamaks lastekoduks Eestis ning sakslaste poolt Teise maailmasõja ajal rajatud Tannenbergi liinist.

Räägivad ja musitseerivad Tõnu Raadik, Guido
 Kangur ning Eero Sommer.

* * *

16.08 kell 19 RMK Keibu lõkkekohas
Peraküla metsade saladused

Näiteks asus Perakülas, praeguse RMK külastuskeskuse asupaigas 20. sajandi algusaastail saetööstus, mille toodangut eksporditi parimatel päevadel Inglismaale. Peraküla metsades asus enne Eesti Vabariigi aega tsaariarmee salajane raadiojaam, kus võeti vastu ja dešifreeriti luureandmeid.

Metsade saladustest räägivad kohalikud elanikud
. Muusika: Henri Laks.

* * *

16.08 kell 21 RMK Paidra lõkkekohas
Metsavend August Sabbe elusaatus

August Sabbe oli üks neist noortest meestest, kes nõukogude okupatsiooni alguses võõras armees teenimise asemel metsaelu valis. Asjaolude sunnil varjas mees end metsas kuni 1978. aastani, mil SORVVO agendid ta Võhandu jõe ääres kinni võtsid.

August Sabbeks kehastub Raimo Pass
. Muusika: Indrek Kruusimaa.

* * *

18.08 kell 22 RMK Ahja lõkkekohas
Väike Illimar

Väike Illimar on kirjanik Friedebert Tuglase loodud armastatud raamatutegelane, kelle lugu põhineb autori enda lapsepõlvel.

Katkendeid Tuglase raamatust "Väike Illimar" loeb
näitleja Pääru Oja
. Muusika: Indrek Kruusimaa.

* * *

18.08 kell 21 RMK Padise lõkkekohas
Lastekirjanik Julius Oro

Tuntud lastekirjanik oli pärit Hiiumaalt, kuid elas pikalt Vasalemmas, kus töötas kooliõpetajana. Julius Oro toimetas ajakirja "Laste Rõõm" ning on kaasautorina kirjutanud mitu lugemikku ja aabitsat.

Oro elust ja loomingust räägib näitleja 
Christopher Rajaveer
. Muusika: Henri Laks.

* * *

Loe veel

18.08 kell 22 RMK Rumba lõkkekohas
Matsalu maagiline linnuriik.

1933. aastal ilmus ajakirjas Eesti Mets tema kirjutatud artikkel, milles toonase nimega Erik Sits kirjeldas Matsalut nõnda: 
"Tagasihoidlik on see ümbrus, tagasihoidlik siinne rahvas, keegi ei tee reklaami sellele linnuparadiisile. Harva eksib siia turisti jalg, veel harvem üksik teadlane."

Matsalu loodusest räägib loodusemees Hendrik 
Relve.

* * *

19.08 kell 20 RMK Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses
Helilooja Mart Saar ja Soomaa loodusest inspireeritud
muusika.

Vardo Rumessen on Mart Saare kohta öelnud järgmist:
"Mart Saar oli esimene helilooja, kes suutis oma loomingus tabada eesti rahvaviiside kordumatut omapära ja ilu, suutis tabada rahva hingelaadi, selle olemust. Oma loominguga on Saar tagasi andnud aastasadade vältel loodud rikkaliku muusikapärandi uues kunstilises väljatöötluses, mistõttu see on saanud meile niisama lähedaseks kui muistsed rahvaviisid heliloojale endale. /.../ Mart Saarega algas uus etapp eesti rahvaviiside kasutamise ajaloos."


Mart Saarest ja Soomaa loodusest räägib Hendrik Relve.

* * *

19.08 kell 21 RMK Võsu telkimiskohas
Ajavaod Pikakaosel

Vabariigi algaastatel tekkis Eesti lipu isaks nimetatud Aleksander Mohrfeldtil ja tema väimehel, Estonia teatri ooperisolistil Karl Viitolil mõte rajada Valgejõe orgu suvekodu „Pikakose“. Ehitusega alustati 1925, sisse koliti 1928. aastal. Pikakoselt käis läbi aukartustäratav hulk Eesti muusika- ja kultuuritegelasi. Liina Reimannile ja tema abikaasale Raimund Kullile oli juba projekteerimisel arvestatud oma tuba teisel korrusel. Pikakosel puhkasid ka Ants Lauter ja Erna Vilmer.

Pikakose suvemaja lugusid räägivad näitlejad Harriet Toompere
ja Guido Kangur. Katkendid ka ETV saatest "Ajavaod"
 Muusika: UMA.

* * *

20.08 kell 19 Metsanurme külastuskeskuses
Metsanurme küla lood

1997. aastal mittetulundusühinguna registreeritud Metsanurme külaselts oli üks esimesi registreeritud külaühinguid Harjumaal ja on nüüdseks tegutsenud üle 20 aasta. Küla keskuseks on seltsi poolt taastatud ja korrastatud Rehemetsa talu kunagine rehehoone.

Metsanurme lugusid jutustavad kohalikud inimesed külaseltsist.

* * *

20.08 kell 20 RMK Aidu-Liiva lõkkekohas
Aidu karjääri kadunud külad

1960. aastal otsustati rajada Aidu põlevkivikarjäär. See tähendas paljude inimeste jaoks oma kodude maha jätmist. Üle kümne aasta pikkuse perioodi vältel toimus majapidamiste hindamine ja uue elukoha otsingud. Kes korterisse kolida ei tahtnud – ja enamik ei tahtnud –,neile maksti raha välja, et nad saaksid uut maja ehitama hakata.

Kadunud külade ja nende elanike lugusid räägivad Guido Kangur ja Tõnu Raadik.

* * *

22.08 kell 22 RMK Võlingi lõkkekohas
Prohvet Maltsvet

Kääni talus sündis Juhan Leinberg, kes on tuntuks saanud suuresti tänu Eduard Vilde romaanile „Prohvet Maltsvet“. „Prohvet Maltsvet” on jäänud eesti kirjanduses ainsaks proosateoseks, mis kirjeldab ja kommenteerib 19. sajandi usulist rahvaliikumist.


Katkendeid Vilde romaanist loeb näitleja Uku Uusberg. 
Muusika: Indrek Kruusimaa.

* * *

23.08 kell 22 RMK Simisalu loodusmajas
Hundipalu Tiit – üks kange Kõrvemaa mees.

Kõrvemaa - "Tõe ja õiguse" maa. Sellest paigast ammutas Tammsaare insipratsiooni oma suurteose tegelaskujude ja maastike loomisel. Aruka Hundipalu Tiidu prototüübiks oli Anton Hansen Tammsaare ristiisa Hans Grossthal.

Hundipalu Tiiduks kehastub näitleja Markus Luik. Muusika: Indrek Kruusimaa.

* * *

23.08 kell 19 RMK Paukjärve telkimisalal
Põhja-Kõrvemaa kummaliste maastike saladused

Aastakümnete vältel oli see, praegu Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale jääv territoorium kasutusel nõukogude sõjaväe polügoonina. Polügoonil harjutati lahinglaskmist käsirelvadest, kahuritest ja raketiseadeldistest, tehti tankiõppusi ning pommitati lennukitelt ja helikopteritelt. Korduvate tulistamisest puhkenud tulekahjude tagajärjel moodustus ainulaadne kanarbikunõmm.


Kõrvemaa maastike saladustest enne ja pärast Nõukogude
okupatsiooni räägib näitleja Robert Annus.

* * *

23.08 kell 19 RMK Neeruti Eesjärve telkimisalal
Legend Porkuni preilist

Lugu seisusekohatu armusuhte eest oma vendade poolt jääauku uputatud mõisapreilist Barbara von Tiesenhausenist on üks jõuliselt oma elu elanud legende. Ajaloolise tõepõhjaga lugu on oma traagilisuses olnud nii mõjuv, et on jäädvustunud nii kogukondlikku mällu kui ka rahvapärimusse.


Anne Veesaare ja Andre Maakeri interpretatsioon Porkuni preilist.

* * *

24.08 kell 21 RMK Voose lõkkekohas
Ukuaru

„Oma Ukuaru — see tähendab oma kohta elus, oma mõtte ja kätetöö vaevaga loodud kohta. See tähendab tööd ja vaeva, pettumusi ja leidmisi, oma osa tunnetamist ja endast kaasinimestele andmist sessinatses maailmas.” Nii on Ukuarust kõnelenud selle eestlaste poolt armastatud linateose režissöör Leida Laius.


Oma interpretatsiooni Arvo Pärdi Ukuaru valsist esitavad UMA, 
Tõnu Raadik ning Indrek Kruusimaa. Katkendid filmist "Ukuaru".

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat taaskasutamisest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare