Asbest pole kuhugi kadunud
Seda sisaldasid rohkesti ka vinüülasbestist põrandaplaadid, soojusisolatsiooni materjalid, torud ja katlad. Seda leidub masinate pidurites ja sidurites.
Asbestist on kõige rohkem ohustatud need inimesed, kes puutuvad kokku sellistest ehitusmaterjalidest ehitiste lammutamisega või jäätmete käitlemisega.
Nüüdseks on asbesti sisaldavate materjalide tootmine ja kasutamine Euroopa Liidu riikides keelatud. Küll aga tuleb selliseid ehitisi lammutada või remontida ning asbesti sisaldavaid materjale remondi käigus eemaldada.
Asbestist põhjustatud haigused
Asbesti sisaldavad materjalid on tervisele ohtlikud siis, kui neist eraldub õhku asbestikiude sisaldavat tolmu. Seda tolmu palja silmaga ei näe, kuid ohustatud on kõik seda sisse hingavad inimesed ning seda ka pärast niisuguste materjalidega töö lõpetamist.
Soomes alustati asbestist põhjustatud haiguste uurimisega juba aastaid tagasi ning selgub, et haigus võib ilmneda küllalt pika aja pärast, näiteks siis, kui inimene on juba pensionile jäänud.
Asbestikiud on väga teravad, mistõttu avaldavad limaskestadele keemilist ja ka mehaanilist toimet. Asbestiga kokkupuutele viitavad pleuranaastud, mis küll tervisele erilist ohtu ei kujuta. Pleuranaastud on tihenenud või armistunud piirkonnad kopsu katval välimisel kopsukelmel ehk pleuralestmel.
Need kiud põhjustavad pleura aeglaselt kulgeva põletiku. See takistab rindkere liikumist ja kahjustab kopsude hingamisfunktsiooni. Tekib õhupuudus, hingeldus ja valulikkus hingamisel.
Pleurapaksenemine kujuneb tavaliselt välja 10–20 aastat kestnud asbestikontakti tagajärjel.
Asbestoos põhjustab põletikku
Asbestoos tekib suure hulga asbestitolmu sissehingamise (kas pikaajalise või lühikese, kuid intensiivse) tagajärjel.
Kopsudes tekivad põletikulised muutused, mis aja jooksul põhjustavad kopsude sidekoestumist ja süvenevad aastate jooksul.
Haigus areneb edasi ka siis, kui kokkupuudet asbestiga enam ei ole. Selle haiguse tunnusteks on õhupuudus, pindmine hingamine, köha, aga ka nõrkus ja väsimus.
Asbestoosi puhul diagnoositakse sageli ülemiste hingamisteede põletikku ja kroonilist bronhiiti. Selle haiguse kindlakstegemiseks on vajalikud röntgeni- ja kompuutertomograafilised uuringud.
Suitsetajatel, kes puutuvad kokku asbestiga, esineb kopsuvähki mitu korda sagedamini kui mittesuitsetajatel.
Mesotelioom on harvaesinev kopsu- või kõhukelme kasvaja, mille tekke põhjuseks on pea alati kokkupuude asbestiga.
Kuidas ennast kaitsta?
Enne kui asute ehitisi lammutama või renoveerima, selgitage välja asbesti sisaldavate materjalide kasutuskohad. Vältige asbestitolmu teket ja hoidke remonditav ala võimalikult puhas. Ärge jätke asbestijäätmeid tööruumidesse vedelema. Need tuleks asetada kahekordsesse kilekotti ja see omakorda vastavasse konteinerisse.
Tolmu teket pidurdab ka see, kui hoiate asbesti sisaldavad materjalid niisked. Tolmu eemaldamiseks sobib suure võimsusega imur.
Töid tehes kandke kaitseriietust ja hingamisteede kaitseks mõeldud vahendeid. Ärge viige tolmuseid tööriideid koju seisma.
Tervise üldisele seisukorrale tuleb kasuks, kui loobute suitsetamisest ja liigsest alkoholist.
Samuti on soovitatav aeg-ajalt käia tervisekontrollis, et asbestist tingitud tervisekahjustusi võimalikult kiiresti avastada.
Paraku ei ole võimalik asbestist põhjustatud haigusi täiesti välja ravida, seetõttu on mõistlik neid töötervishoiu nõudeid järgides vältida.
