„Selliseks näiteks on korsten-tüüpi õhupuhastid, mille ventilatsioonitorud saab paigaldada vaid nii, et need lähevad õhupuhasti taga asuvasse seina või üles läbi lae,” ütleb Electrolux Eesti integreeritava kodutehnika müügijuht Kersti Saarma.

Kui valida õhupuhasti, mida saab kapi sisse või alla paigaldada, on ventilatsioonitorude vedamine tihti kergem ning seda võib teha ka külje peale, ilma et toru nähtavale jääks.

Saarma sõnul mängivad õhupuhasti puhul lisaks imemisvõimsusele kaasa paljud asjaolud. Ka müratase on väga oluline, niisamuti valgustuse tõhusus, kui kerge seda on puhastada / filtrite kvaliteet ja muidugi õhupuhasti disain.

Tea kehtivaid õigusnorme

Õhupuhasti paigaldamine võib tunduda väga lihtsa tegevusena, kuid tegelikult tuleb järgida mitmeid õigusnorme – nii neid, mis puudutavad õhupuhasti asetsemist. kui ka sisseimetava õhu juhtimist, eriti välja juhtimist.

„Mõned nõuded on antud välja rahvusvahelisel tasandil ja kehtivad õhupuhasti enda kohta, näiteks kuidas paigaldada õhupuhastit teatud tüüpi pliidi või pliidiplaadi kohale ,” ütleb Saarma. Ent olenemata sellest on ka riigisisesed ja isegi kohalikud eeskirjad, ehitusnõuded, ettekirjutused, mis on riigiti ja isegi maakonniti erinevad. Need võivad kehtida eramajade puhul, kuid igal juhul kehtivad need kortermajade või muude ehitiste puhul, kus on enam kui üks majapidamine.

Üks tihti unustatav asjaolu on see, kuidas väljajuhitav ventilatsioonitoru mõjutab teisi, näiteks naabrit, kelle rõdu, terrass või isegi magamistuba on väljalaskeava kõrval. Olenevalt ümbritsevast aerodünaamikast (tavapärasest tuulesuunast) võivad lõhnad mõjutada isegi inimesi vastasmajas.

Õhupuhastaja puhul võib tunduda tavalise korstna kasutamine ventilatsioonitoruna hea kerge lahendusena, kuid see on ohtlik ja enamasti keelatud. Selle asemel tuleb kasutada korralikku ja heakskiidetud ventilatsioonitorustikku. Ohutuse, mugavuse, praktilisuse ja ka esteetilisuse huvides võivad eeskirjad kehtida ka seina enda kohta, kuhu õhk juhitakse.

Õhupuhastaja ja selle võimsuse väljaselgitamiseks on kõige olulisem tegur ruumi suurus. „Siin pole norme või objektiivset tõtt, kuid praktilistele kogemustele toetudes võib öelda, et tuuletõmbuse tunnet ei teki ruumis siis, kui õhuringluse maht ühes tunnis on 6–12 korda ruumi ruumalast suurem.”

Kui õhk jääb kööki

Õhupuhastit saab kasutada ka siis, kui saastunud õhku pole võimalik ruumist välja juhtida, näiteks hoone ülesehituse või lahenduse kulukuse tõttu. Juhtub ka nii, et väljastusava tegemine võib olla nõuete ja ettekirjutuste vastane või pole see võimalik naabrite vastumeelsuse tõttu. Siis on olemas alternatiiv – selle asemel, et vahepeal puhastatud õhk välja juhtida, võib selle ka läbi õhupuhastaja tagasi kööki juhtida. 

„See tähendab, et rasvafiltrite puhastamine muutub palju olulisemaks ja kindlasti on vaja paigutada õhupuhastajasse aktiivsöefiltrid, mis asuvad üldjuhul (kuid mitte alati) rasvafiltri ja mootori(te) vahel, et puhastada õhk lõhnadest võimalikult tõhusalt,” selgitab Saarma.

Olenevalt kasutusest (kasutustihedusest ja valmistatavatest toitudest), tuleb söefiltrit vahetada iga 3 kuu tagant (võrdne 100–120 töötunniga). See kujutab endast märgatavaid aastaseid lisakulutusi.

Lohutuseks – paljudel õhupuhastitel on nüüd pestavad aktiivsöefiltrid. Pestavaid filtreid saab pesta (teistest asjadest eraldi!) nõudepesumasina intensiivse programmiga (vähemalt 65 °C juures). Pärast pesu tuleb neid vastavalt tootja juhistele kuivatada. Tavaliselt lastakse neil lihtsalt õhu käes vertikaalses asendis kuivada.

Pestavatel aktiivsöefiltritel on tööiga umbes kolm aastat.