Eesti Energia annab vastuseid, mida toob vaba elektriturg
Eesti Energia müüb elektrit Eesti elektriturul mis piirneb Eesti Vabariigi riigipiiriga. Alates 1. jaanuarist 2013 on kõigil tarbijail võimalus vabalt valida elektrimüüjat ja kõigil müüjail võimalus Eestis tegutseda. Kuid ka pärast 1. jaanuari 2013 on Eesti Energia turuosa Eesti elektriturul üle 40%, mis on konkurentsiseaduse alusel turgu valitseva seisundi piiriks. Seega peab Eesti Energia poolt müüdav elektrihind olema põhjendatud kulud + põhjendatud tulukus. Ehk tegelikult ei tohi Eesti Energia poolt müüdav hind muutuda alates 1. jaanurist 2013 eeldusel, et Konkurentsiamet on siiani kooskõlastanud Eesti Energiahinnad õigesti. Kas mul on õigus? Kui te vastuseks väidate, et pole olemas Eesti elektrirurgu vaid et tegu on Põhjamaade ühise turu või Euroopa turuga, siis see on vale ja ainult otsitud ettekääne. Loodan, et ka õiguskantsler annab oma hinnangu sellisele vaatenurgale.
Vastab Eesti Energia energiamüügi juht Eestis Karla Agan:
Üks avatud elektrituru aluspõhimõtteid on see, et riik ei reguleeri enam elektrienergia hinda. See kujuneb turul vaba konkurentsi tulemusel. Samas jälgib Konkurentsiamet avatud elektriturul kõigi elektrimüüjate tegevust, sh turgu valitsevaid ettevõtteid. Elektri müümisel tuleb müüjatel käituda läbipaistva elektrituru reeglitele ja headele äritavadele vastavalt. Konkreetsemalt hakkab Konkurentsiamet vabaturul tagantjärele kontrollima üldteenuse hinnakujunemist. Üldteenust ostavad väiketarbijad, kes on jätnud elektrimüüjaga lepingu sõlmimata ja seda pakuvad võrguettevõtjad või nende nimetatud elektrimüüjad.
Elektrienergia hind muutuks 2013. aastast ka siis, kui elektritug ei avaneks. Selle põhjuseks on CO2 kvoodid, mida varasemalt on saadud tasuta, aga järgmisest aastast tuleb turult osta.
Mind huvitab see, kui suur saab olema Eesti Energial hinnatõus elektrituru avanedes? Kas on lootust, et mõni pakett jääb ka praegusesse hinnaklassi? Millise paketi kasutajad kannatavad kõige rohkem?
Vastab Eesti Energia energiamüügi juht Eestis Karla Agan:
Eesti Energia elektripakettide hindade aluseks on turuhinnad ja pikaajalised hinnaprognoosid. Täna on veel veidi vara rääkida sellest, milliseks kujuneb meie elektripakettide hind. Hakkame oma elektripakette pakkuma sügisel ja siis saavad kõik kliendid tervikliku ülevaate meie pakkumisest, kõrvutada pakette ja võrrelda tingimusi.
Kõige suurema riski võtavad tarbijad, kes tarbivad palju elektrit ja ei sõlmi lepingut ehk jäävad üldteenuse peale. Üldteenus ei pruugi olla kõige soodsam võimalus avatud turul elektrit osta, see on pigem mugavuslahendus klientidele, kes ei pea oluliseks elektriasjadega tegeleda.
1. Paljudel (enamusel) ei ole tunnilugejaga ja distantsnäiduga arvesteid. Kas ja kuidas sellisel juhul tunnipõhist hinda arvutatakse? Või ei saa sellise arvesti omanik SUNDKORRAS muud paketti valida, kui ainult keskmistatut? Milleks sellisele kliendile turu avanemine? Et rohkem pappi lüpsta? Pakkujad lepivad nagunii mingi piirini hinnad kokku, seda eesti turul küllalt nähtud. Seega palun mitte ajada hülgemöla teemal - võid pakkujate vahel valida!
2. Kuidas hakkab toimuma tunnipõhiste pakettide omanike informeerimine hinnast? Ja kas saab teha ka nii, nagu päris-börsil - kui hind on suurem kui "x,x", siis "osta" välja. (Antud juhul - elekter välja). Kui ÕIGEAEGSET hinnainformatsiooni ei ole, kaotab kogu asi mõte. Tarbija jaoks muidugi. Börsihaide nuumamise mõte jääb alles.
3. EL standardite järgi on madalpingeliini max. pikkus 450m. Arvestid tehtud seda arvestades. Meil palju-palju liine pikemad. Kas pikemate liinide korral distantsed-tunnilugejaga arvestid ikka töötavad, kas näitude signaal ikka liigub? Või jälle sundkäik - keskmistatud pakett?
Vastab Eesti Energia energiamüügi juht Eestis Karla Agan:
1) Kaugloetavad arvestid paigaldab võrguettevõtja seaduse järgi kõigile elektritarbijatele hiljemalt 2017. aastaks. Kuni kliendil sellist arvestit ei ole, jagab võrguettevõtja kliendi tarbitud elektrikoguse nö "koormusgraafiku" alusel ööpäeva peale laiali. Koormusgraafik on tüüpgraafik, mis kirjeldab, millal ja kui palju energiat sellisel tarbimiskohal tüüpiliselt tarbitakse. Ühe- või kahetariifse arvesti puhul saab valida vastavalt kas ühe- või kahetariifse fikseeritud hinnaga paketi, ent kui on soov sõlmida börsihinnast sõltuv leping, siis arvutatakse arvestile sobiva börsipaketi hind eelemise kuu keskmiste börsihinna alusel (sama põhimõte kehtib ka üldteenuse hindade puhul).
2) Börsil käib päev ette kauplemine ja homseid hindu saab vaadata täna kella kahest. Börsihinnad on avalikud veebilehel http://www.nordpoolspot.com/. Küsija kirjeldatud viisil kauplevad börsil tootjad või suured kokkuostjad, lõpptarbijatel ei tasu see ära. Börsisüsteemis osalemine nõuab ostjalt liikmetasu ja suurt minimaalset tarbimiskogust - minimaalne igas tunnis ostetav kogus peab olema suurem kui 0,1 MWh. Võrdluseks võib siin tuua, et 3-toaline korter, kus soojendatakse vett boileriga ja vannitoas on põrandaküte, tarbib aastas elektrit 6-8 MWh. Küll aga on elektrimüüjatel võimalik pärast 2017. aastat, kui Eesti on üle läinud kaugloetavatele arvestitele, töötada välja erinevaid elektripakette, mis arvestavad kitsamate kliendirühmade tarbimisgraafikuid. Selles avatud turu võlu peitubki - kui mõne toote järele on piisav nõudlus, tuleb müüjatel konkurentsis püsimiseks sellele reageerida.
3) Vastab Elektrilevi kauglugemise projekti juht Mait Rahi:
Konkreetse madalpingeliini pikkus ei ole takistuseks andmete edastamisel, sest arvestid kasutavad repiitimist (kordamist) ehk alajaamale lähemal olevad arvestid võimendavad vajadusel alajaamast kaugemal olevate arvestite signaali. Väga pikkade liinide lõpus kasutakse arvesteid, mis edastavad andmeid GSM sidevõrgu abil. Võime täna kasutuses olevate kaugloetavate arvestite põhjal kindlad olla, et see on töökindel lahendus.
Millise konkurendi tulek EE-d kõige rohkem hirmutab? Või õigem vist küsida, et keda peate endi suurimaks konkurendiks avatud turul? Kui paljude klientide kaotusega olete arvestanud?
Vastab Eesti Energia energiamüügi juht Eestis Karla Agan:
Konkurentsi teke meid ei hirmuta, sest see on vaba turu igati loomulik osa. Märksa enam hirmutaks meid olukord kui vabal turul reaalset konkurentsi ei tekiks. Õnneks on täna siiski oma turule sisenemist indikeerinud Latvenergo ja loodame, et turule lisandub konkurente veelgi. Turu avanemisel peame paratamatult osa oma turuosast konkurentidele loovutama ning oleme sellega oma plaanides ka arvestanud.
Küsimus, et kas vabal turul hakkaks Eesti Energia veel suuremat kasumit teenima (kui saab ise hinna määrata)?
Vastab Eesti Energia energiamüügi juht Eestis Karla Agan:
Turuhind ei tähenda Eesti Energiale tingimata suuremat kasumit. Esiteks peame 2013. aastast ostma kogu toodetud elektrienergiale oksionilt CO2 kvooti, mida oleme siiani saanud tasuta ja tänu millele on elektrihinda tarbijatele võrdlemisi soodsana hoitud. Teiseks on avatud turul hind väga kõikuv ning ka meie äritulemus sõltub senisest palju enam turuhinnast. Peame toimetamata targalt, ostma börsilt elektrit siis, kui see on odav ning müüma oma toodangut börsil kui turuhind on selleks soodne. Nii suudame ka oma klientidele suurimat väärtust pakkuda. Juba täna on suurtarbijate elektriturg aktiivne - kokku neli konkurenti ja meie turuosa seal üle 70%. Loodame, et konkurents laieneb sügisest ka kodu- ja väiketarbijate turule ja klientidel tekib ka reaalne valikuvõimalus.
1) Olen aru saanud, et vabal turul on hinnaerinevused eri pakkujate võrdluses üsna vähe erinevad. Mis sel juhul üldse peaks olema aluseks teenusepakkuja valikul, millest erinevused tulevad?
2) Latvenergo on siin märku andnud, et hakkavad teile konkurentsi pakkuma. Kui tõsiseltvõetav konkurent see oleks? Kui palju turuosa olete nõus "ära andma"?
3) Üks praktilisem küsimus ka: kui praegu on elektrileping ühistu nimel, siis kas vabal turul peab iga korteriomanik ise lepingu sõlmima? Või kui saab ka ühistu lepingu teha, siis kas see võib kuidagi soodsamaks osutuda?
Vastab Eesti Energia energiamüügi juht Eestis Karla Agan:
1) Seda, mil määral erinevate pakkujate hinnad vabal turul erinema hakkavad, võime vaid oletada. Igal juhul soovitame klientidel võtta pakkumised mitmelt elektrimüüjalt ning neid võrrelda. Lisaks hinnale on klientide jaoks kindlasti olulised ka ettevõtte teeninduskanalid, mugav ja abivalmis asjaajamine, lepingu tingimused, elektrienergia päritolu või tootmisviis.
2) Latvenergo on tänasel suurtarbijate elektriturul meie suurim konkurent. Avatud elektriturust kuulub täna neile ligi 17%, meile üle 70% ning ülejäänu jaguneb kahe väiksema müüja vahel. Selleks, et avatud turg toimiks, tuleb meil osa kliente konkurentidele loovutada. See on paratamatus. Oma turuosa kohta saame teha järeldusi 2013. aastal.
3) Avatud elektriturul saavad müüja valida elektritarbijad, kelle nimele on sõlmitud võrguleping või kel on korrektselt koostatud volitus kellegi teise eest elektriasjade ajamiseks. Kui kliendi korteri võrguleping on sõlmitud näiteks korteriühistu või haldusfirma nimele, saab alates 2013. aastast elektrimüüjat valida ühistu või haldusfirma, mitte aga iga korteriomanik eraldi.
Järgevatele küsimustele vastab Elektrilevi müügikorralduse peaspetsialist Tõnu Roosve:
Kas mulle on lubatud lõpetada elektri ostmine ja ehitada enesele nullenergia maja?
Kui klient ei soovi enam võrguteenust kasutada, on tal võimalus võrguteenuse leping lõpetada, mille tulemusel võrguühendus katkestatakse.
Mõistagi tasub enne autonoomse ehk võrgust lahusoleva energialahenduse kasuks otsustamist kalkuleerida kõiki kulusid ja arvestada, kas omatootmisega saab igal ajal kogu tarbimisvajaduse kaetud. Võrguühendust saab pärast selle katkestamist taastada kolme aasta jooksul, pärast selle aja möödumist on vajalik uuesti liituda, kui elektrivõrgu kasutamise soov peaks tekkima.
Kas mulle on lubatud ehitada plussenergia maja ja ülejäädava energia müüa võrku?
Võrguühenduse kaudu saab elektrienergiat võrku müüa.
Kuna väiketuulikuid saab kasutada ilma võrku ühendamata, siis pole vaja ka liitumist EE-ga ja milleks siis üldsegi see jutt elektrituru avanemisest tarbijate suhtes?
Autonoomne ehk võrgust lahusolev elektritootmine ja –tarbimine on võimalik, kuid siin tasub eelnevalt läbi kalkuleerida kõik kulud. Kui võrguühenduse olemasolul saab ülejääva koguse anda võrku ja puuduoleva elektri võrgust võtta, siis võrguühenduse puudumisel tuleb soetada lisaks tuulikutele ka akupank. Samuti peab tarbija olema kindel, et kodune tootmine katab kogu tema energiavajaduse igal ajal. Arvestada tuleb sedagi, kuhu tuulikut püstitada saab – see ei ole lubatud näiteks tiheasustusega aladel.
Et täna on elektri väiketootmine kallim kui elektri ostmine võrgust, on selline lahendus mõistlik eelkõige liitumise alternatiivina kohtades, kus elektrivõrguga liitumine läheb väga kalliks. Need on olemasolevast võrgust kaugelasuvad majapidamised, kus võrguga liitumiseks oleks vaja rajada kilomeetrite kaupa uut liini.
Täna on nullenergiaga maja (koos väiketuulikuga) ehitamine ja elektrivõrgust lahkumine lubatud. Homme tõenäoliselt enam mitte. Analoogselt linnades kaugküttest loobumise keeluga. Banaania asi või nii. Kahjuks on väiketuuliku elektri hind tänase seisuga kallim kui "võrgu" elektri hind.
Kehtiva kaugkütteseaduse alusel on määratud kaugkütte piirkonnad ja neist eraldumine ei ole võimalik. Elektrivõrgus on võimalik kõikidel tarbijatel nii liituda kui ka võrguühendusest loobuda.
