Eestimaal süüakse peamiselt välismaist liha
Põhjus on selles, et inimesed ei tee vahet kodumaisel ja välismaisel toodangul – paljud kodumaise kaubamärgiga tooted on tegelikult valmistatud imporditud lihast – hinnasurve tõttu kodumaine tootmine pigem kiratseb, ütles Atria Eesti ASi juhatuse esimees Olle Horm.
“Eesti sealihatootjatel on siiski põhjust rõõmustada, sest eriti keeruline periood, kui vilja hind on kõrge ja sealiha hind madal, läheneb lõpule. Uue saagiga vilja hind odavneb ning liha hind on kogu Euroopas on tõusulainel,” jätkas Olle Horm. “Eesti jaoks on probleemiks, et suur osa Eestis kasvatatud sigadest müüakse elusana Eestist välja, samal ajal kui suur osa tööstusi kasutab odavama hinna tõttu importtoorainet. Uuringute kohaselt on hüppeliselt kasvanud ka jaekaubanduse huvi müüa välismaist liha.“
Olle Horm ütles, et Eestis ongi vaid kaks täisahelaga lihatööstust – Rakvere ja Atria. “Ülejäänud tootjad on kõik toorainest ehk liha hindadest ülimalt sõltuvad ning vajadusel ostavad liha välismaalt."
“Üks asi on tooraine kvaliteet, mis minu meelest on Eestis tootmise juures parim – kasvõi seepärast, et tarneahel on lühike ja toorainest saab võimalikult lühikese ajaga toode. Teine ja palju valusam küsimus on kodumaise tootmise jätkusuutlikkus ja töökohad, mis võivad ebateadliku tarbijakäitumise tõttu väga lihtsalt kaduda ning ei pruugi enam kunagi taastuda.”
Lahendus on ühest küljest lihtne: tuleb sõnad ja teod ühendada – süüa eestimaist liha nagu me tahamegi teha – ning kohalike tootjate olukord on kohe palju parem.
“Märksõna on teadlik tarbimine. Loomulikult peab kohalike toodete hind olema konkurentsivõimeline, kuid probleemiks on eelkõige Euroopa Liidu sisesed erinevad põllumajandustoetused – mõne teise riigi tootja võib ka palju väiksema hinna juures tõsist kasumit nautida, kui meie peame ka kõrgema hinna juures sente lugema. Ühest küljest kõlab hüüdlause “Eelista eestimaist” veidi õõnsalt, kuid teisalt on parim viis oma kodukoha elukeskkonna parandamiseks.”
