Eestis on vaid viiel ettevõttel tervislik toidumärgistus
"Kõigi nende viie tootja pakenditelt võib leida ka GDA märgistuse," kinnitas Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp. Nii võibki tarbija, kes varem pole näiteks Coca-Cola pudelisildilt peenikeses kirjas sisu uurinud, üllatusega leida järgmist : iga 250 ml portsjon jooki sisaldab 105 kcl, mis on 5% päevasest soovitavast kogusest, lisaks suhkruid 27g (29%), rasva, küllastamata rasvhappeid ja naatriumi on 0g. Ja kogused on välja arvutatud GDA järgi.
Märgistus GDA (Guideline Daily Amounts) on paljudes EL riikides juba aastaid kasutusel ja see toitumisjuht aitab tarbijal poelettide vahel kaupu valides kiirelt kindlaks teha, kuipalju ja mida ta peaks oma toidukorvi ostma, et toituda tervislikult ja mitte paksuks minna. GDA märgistus on näiteks juba aastaid kasutusel Inglismaal, Hollandis, Taanis, Soomes ja Rootsis.
"GDA toiduainete märgistamise süsteem võimaldab meil astuda suurema sammu edasi tervislikuma eluviisi poole, see märk on ka tootjate jaoks üks ostueeliseid, mis aitab edaspidi konkureerida suurte ettevõtetega," avas Sirje Potisepp märgi mõõdet. Toiduainetööstruse Liidu juhataja kinnitas, et juba mõne aasta pärast muutub see märk kohustulikuks kogu EL-s.
Tavatarbija jaoks pole uues märgis midagi keerulist: GDA märgistus lähtub keskmisest päevasest energiavajadusest, mis on 2000 kcal. Näiteks Tere Light maasika-vaarika jogurt sisaldab 92 kcal, mis on 4,6% päevasest vajadusest.
Lisaks on ära toodud ka, mitu % suhkrut, rasvu ja soola on toiduaines päevasest vajadusest.
"GDA ei anna võimalust liigitada üht toiduainet tervislikumaks kui teist, vaid selle märgi jälgimine võimaldab vältida ületarbimist," rõhutas Sirje Potisepp.
Eesti tuntud toitumisekspert Mai Maser kinnitas, et tavatarbijal on mitmeid väärkujutelmi toidu suhtes. "Näiteks arvavad paljud, et kiudaineid võib alati palju süüa ja sellega figuuri ei riku. Aga liigne kiudainete söömine viib organismist välja ka liiga palju vajalikke mineraale, kaltsiumi," rääkis Maser.
Toitumisekspert rõhutas, et igal toiduainel, ka rasvadel, on tervislikus toidusedelis oma koht, küsimus on vaid kogustes, mis ära süüakse. Ka on Maseri sõnul igal riigil on omad riiklikud toidusoovitused, mis alati ei pruugi GDA mõõtmetega täpselt sobida.
