Eestlane sööb üha rohkem liha

 (17)
Maks ja Mooritsa pressitutvustus
Foto: Hendrik Osula

Eestlased on hakanud üha rohkem liha sööma, ühe elaniku kohta tarbitakse aastas juba üle 40 kg sealiha ja lihatooteid, selgus värskest lihaturu ülevaatest.

HKScan Baltikumi äridirektor Margus Venelaine tõi esile, et eelmisel aastal oli turg otsekui pea peale pööratud – värsket liha pakuti palju, samas hinnad olid madalad.

HKScan uuringust selgus, et tõusvas trendis on nii sealiha kui linnuliha tarbimine, mis on aasta-aastalt üha kasvanud. Samas pole eestlane ikka veel harjunud kodumaist veiseliha sööma, veiseliha tarbimine on Eestimaal pigem languses.

Margus Venelaine märkis, et kanaliha söömine lõi mullu rekordi. Kui veel 10 aastat tagasi söödi linnuliha 17 kg elaniku kohta aastas, siis eelmisel aastal oli see kogus juba 25 kg. Samas on inimesed linnuliha puhul hakanud eelistama üha rohkem fileed, kondita liha, kanakoibi ja kondiseid tükke ostetakse aga üha vähem.

Kõige rohkem tarbitaksegi sealiha, esmakordselt söödi 41,8 kg inimese kohta aastas eelmisel aastal.

HKScan äridirektori Margus Venelaine nentis, et paraku on veiseliha Eestis endiselt madalseisus ja langustrend näib jätkuvat. Kui veel 2002. aastal söödi Eestis 12,3 kg veiseliha aastas inimese kohta, siis praegu on see vaid 8,1 kg aastas.

„Eesti on endiselt jäänud selliseks riigiks, kes rohkem müüb veiseid välja, kui ise ära tarbib,“ ütles Venelaine.

Seotud lood:

Tartu ülikooli professor meditsiinibiokeemik Mihkel Zilmer rääkis tasakaalustatud toitumisest. Ta tunnustas Rakvere lihatööstuse uut lähenemist 50/50, milleks on uus Rakvere tööstuse tootesari „50/50 köögiviljadega lihapallid“, kus lihapallis on võrdselt nii sealiha kui köögivilju.

Zilmer teatas, et kõige uuemad riiklikud toitumissoovitused sadades riikides Jaapanist Indiani, Inglismaalt Kanadani pakuvad oma toidupüramiidides ikka kolme kindlat toiduainet: kala, liha ja muna. Lihatarbimise väärtustena tõi professor esile, et liha sisaldab nii B12 vitamiini, kaltsiumi, samuti seleeni.

„Lihas sisalduv kaltsium läheb luudesse, mitte ei ladestu veresoonte seintele,“ tõi esile professor.

Eesti toitumissoovituste järgi peaks iga inimene sööma vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju päevas. Uute toitumissoovituste järgi tuleks aga liha tarbida koos puu- või köögiviljadega, tagamaks lihas leiduvate toitainete parema omastamise.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare