Eestlased on veiselihast võõrdunud
Eurostati andmetel sööb eurooplane keskmiselt 15 kilogrammi veiseliha aastas. EEstlane tarvitas 2010. aastal aga ainult 11,4 kilogrammi veiseliha.
MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige Airi Külvet selgitab: „Statistika hõlmab kõiki tooteid, kus kasutatakse veiseliha. Arvestades, kui vähe on veiseliha keskmises vorstis ja arvestades, et see number tulebki ilmselt vorsti pealt tarbib eestlane suurtes kogustes odavaid vorstitooteid. Niisiis toob statistika välja, mida me tegelikult sööme.“
Prognoosid aastani 2020 näitavad, et veiseliha tarbimine väheneb Euroopas 3% aastas. Tootmine väheneb samade prognooside kohaselt 6,5% aastas.
Veiseliha kõige kallim lihaliik ja selle tarbimise vähenemise põhjuseks on majanduslangus. Tootmise languse põhjustab rohumaade vähesus maailmas ja asjaolu, et veiseid teraviljaga toota on kallis – kuna nende realiseerimisküpseks saamine on tunduval aeganõudvam kui sea– ja linnulihal. Eestis seevastu on 50% põllumajanduslikust maast kõrge väärtusega rohumaa, mida saab väärindada lihaks läbi veise.
„Eestlased on 50 aastat söönud sealiha ja veisest võõrandunud ning ka lastele ei ole edasi antud veiseliha söömise traditsiooni. Korraldame veiselihakuu, et kutsuda inimesi üles sööma eeskätt tööstuslikult töötlemata veiseliha ning seda piltlikult öeldes ninast sabani,“ räägib MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liigeKatrin Noorkõiv.
Noorkõivu sõnul on siiani räägitud vaid veise sisefileest, samas on veiseliha valik väga mitmekülgne: „Näiteks veise abast saab steiki, praadimiseks ja küpsetamiseks liha.“ Punane liha, eriti rohusöötadel kasvatatud, sisaldab rohkem tsinki, rauda ja eri vitamiine, mida muus lihas on tunduvalt vähem. Veiseliha ja kanaliha on ka kõige kalorivaesemad.
Tartu restoranidest on Veiselihakuuga ühinenud Truffe, Meat Market, Werner, Cookbook, Atlantis, Volga, Vassilissa, Antonius, Vilde, Anna Edasi, Spargel.
