Kui juust peab nädalaid küpsema, enne kui selle müüki saab anda, siis linnapiimatooted nagu kodujuust saadetakse poodi kohe pärast valmistamist. See tähendab, et raha ei seisa toote all laos kinni, vaid tuleb ettevõttele kiiremini tagasi. Kiirem käive ja kasvav segment olidki peamised põhjused, miks juba enne Vene turu sulgumist võeti vastu otsus hakata valmistama kodujuustu.

“Eestis on kodujuust seni olnud pigem kohupiimalaadne toode, murtud teraga. Meie toode on maailma mõistes klassikaline kodujuust – suure teraga ja natuke rohkemas koores,” selgitab Prits.

Eelmise aasta lõpus osteti ning paigaldati Estoveri Tartumaal Kaarlijärvel asuvasse tehasesse uhiuued kodujuustu valmistamise seadmed. Kogu investeering läks maksma 1,6 miljonit eurot.

Tänavu jaanuaris tuldigi uute toodetega turule. Piimameister Otto kaubamärki kandvad kodujuustud on neljas eri pakendis, kusjuures karbid on Valio, Farmi ja Tere omadest suuremad ning mahutavad rohkem.

Kaupluseketid võtsid uued tooted avasüli sortimenti ja ka tarbijad on need kenasti vastu võtnud. “Teistsugune stiil ja kasvav turumaht aitab meid,” analüüsis ettevõtte tegevjuht olukorda.

Kuna Estover on võimeline tootma 400 tonni kodujuustu kuus, mis on rohkem, kui Eestis seda üldse süüakse, vaadatakse ka piiri taha. Soome eksport peaks peagi käima minema, lisaks uuritakse ka Skandinaavias ja Lätis−Leedus müümise võimalusi.

“Hiina asemel vaatame Soome, ja Jaapani asemel Rootsi poole,” tõmbab ta paralleele viimasel ajal kõlanud ekspordiriikidega. Pealegi ei ole kodujuust nii pika säilivusajaga toode, et seda saaks kaugele eksportida.

Praegu valmistatakse juustu vähem kui varasemal ajal ja osa kokkuostetud piimast läheb kodujuustuks. Edaspidi, kui uue toote müügimahud suurenevad, vajatakse toorainena ka rohkem piima.
Estover valmistab ka ricotta-kohupiimakreeme. “Plaan on laieneda linnapiimatoodete turule,” kergitab Hannes Prits katet ka tulevikuplaanidelt.