„Me astume samme, et lahendada väga tõsine ja kõigile nähtav keskkonnaprobleem. Igal aastal saab rohkem kui 8 miljardist kilekotist Euroopas praht, mis tekitab tohutut keskkonnakahju. Mõned liikmesriigid on juba saavutanud suurepäraseid tulemusi kilekottide kasutamise vähendamisel. Kui teised riigid järgivad nende eeskuju, võiksime praegust üldist kilekottide tarbimist Euroopa Liidus vähendada isegi kuni 80% võrra,” sõnas ELi keskkonnavolinik Janez Potočnik.

Sisuliselt muudetakse ettepanekuga pakendite ja pakendijäätmete direktiivi kahe peamise teguri abil. Esiteks on liikmesriigid kohustatud astuma samme, et vähendada selliste kilekottide tarbimist, mis on õhemad kui 50 mikronit, kuna neid korduvkasutatakse harvemini kui paksemaid kilekotte ning visatakse sageli ära.

Teiseks võimaluseks on kasutada majandushoobasid, nagu tasud, riiklikud vähendamiseesmärgid ja turustuspiirangud (mille suhtes kehtivad Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud siseturueeskirjad). Mõnes liikmesriigis tasude ja muude meetmete abil saavutatu näitab, et tõhusate vahenditega on võimalik jõuda heade tulemusteni.

Ettepanek on jätk üksikute liikmesriikide võetud meetmetele ning ELi liikmesriikide keskkonnaministrite palvele, et komisjon hindaks võimalusi tegutsemiseks ELi tasandil. Ettepanek tehti pärast põhjalikku avalikku arutelu, milles väljendati laialdast toetust ELi algatusele selles valdkonnas.

Kilekotid jäävad jäätmekäitlusvoogudest kõrvale ning kuhjuvad keskkonnas, eriti mereprahina. Äravisatud plastkandekott võib vastu pidada sadu aastaid. 2010. aastal lasti ELi turule hinnanguliselt 98,6 miljardit plastkandekotti, mis teeb iga ELi kodaniku kohta 198 plastkandekotti aastas. Kilekottide tarbimine erineb liikmesriigiti oluliselt: õhukeste kilekottide aastane kasutamine elaniku kohta ulatub hinnanguliselt 4 kotist Taanis ja Soomes 466 kotini Poolas, Portugalis ja Slovakkias.